Roberts Rasums: need pole paljalt suurepärased lääne suurtükid, mis Ukrainat aitavad, vaid ka kaks kaasnevat tugevust

Sõja alguses polnud Ukraina suurtükivägi sugugi väike – üle 600 iseliikuva haubitsa, 500 järelveetava kahuri ja 350 mitmikraketiheitjat. Sellega oli Ukraina Euroopa armeede seas teisel kohal. Probleem on muidugi selles, et Venemaa on esimesel kohal.

Venemaa ei ole midagi ära visanud – kasutusvalmis oli tal umbes 4500 suurtükki, kuid lisaks veel 23 000 mitmesugust suurtükki reservis. See tähendab, et Vene Föderatsiooni suurtükivägi on ühtaegu nii muuseum kui ka kaasaegsete relvade kogum. 21. sajandile vastavate relvasüsteemide arv on aga suhteliselt väike: sõja alguses umbes 300 mitmelasulist raketisüsteemi Smertš ja ja 320 päris kaasaegset iseliikuvat haubitsat Msta-SM.

Pärast seda, kui ukrainlaste vastupanu nurjas Venemaa välksõja, pöördus Venemaa oma traditsioonilise strateegia juurde, milleks on vastase positsioonide kahuritulega maatasa tegemine. NSV Liit tootis miljoneid tonne laskemoona ja Venemaagi suudab endiselt toota NSV Liidu relvadele sobivat laskemoona. Samal ajal on Ukraina järk-järgult ammendamas mitte ainult iseenda, vaid ka sõbralike riikide varusid.