Valentina Bortnovski: mis üleminek? Küllap jäetakse pärast valimisi venekeelsed koolid taas omapäi

Riigikogu võttis sel nädalal esimesel lugemisel vastu seaduseelnõu, mis näeb ette lasteaedade ja põhikoolide ülemineku eesti keelele alates 2024. aastast. Kas valitsusel ei ole tõesti midagi paremat teha, kui mängida jälle „vene kaardiga“ ajal, mil hinnad tõusevad kiiresti, inflatsioon on Euroopa kõrgeim ja riigis möllab energiakriis?

Alustuseks võib öelda, et haridus on kahtlemata oluline. Täna esimese lugemise läbinud eelnõu ei ole aga läbi mõeldud. See, mida valitsus teeb, ei ole midagi muud kui vastutuse ülekandmine kohalikele omavalitsustele ja koolidele endile. Praegustes oludes ei ole võimalik haridust täielikult eesti keelele üle viia.

Esiteks puudub meil metoodika õpetamaks eesti keelt lastele, kelle emakeel ei ole eesti keel. Teiseks – kust saada koolidesse õpetajaid? Praegu ei vasta umbes 2300-2800 vene koolide aktiivset õpetajat keelenõuetele. Lisaks puudub vene koolides veel umbes 700 õpetajat. Kõik see tekitab suuri kahtlusi valitsuse ambitsioonide suhtes.