„Käisid üsna ühe malli järgi. Räägiti, kui raske neil välismaal on ja muud negatiivset. Suur osa persoone aga vaikiti maha, just need, kes läksid USA-sse või Prantsusmaale,“ ütles Veetamm. Näiteks tõi Veetamm lavastaja Vladimir-Georg Karassev-Orgusaare, kes 1976. aasta mais Cannes’i filmifestivalil olles palus Prantsuse võimudelt poliitilist varjupaika. Eestis oli ta seejärel põlu all ega saanud ka välismaal rahulikult loomingule pühenduda, sest võitles selle nimel, et ta abikaasa näitleja Ene Rämmeld ja poeg Tarah pääseksid Prantsusmaale. Tema soov sai teoks alles viis aastat hiljem.