Nüüd leping suure tõenäosusega jätkub nagu varemgi, aga Venemaa positsioon on muutunud palju nõrgemaks. Ning juba küsitaksegi, et milleks üldse on Venemaal selles lepingus nii suur roll (Venemaa, Türgi ja ÜRO vahel sõlmitud leping), kui nad Musta mere lääneosas on sisuliselt pildilt maas ning pole enam võimelised sõjalaevadega mingeid manöövreid sooritama. Istuvad Sevastopolis ja seal osutuvad ka kaitsetuteks, samal ajal kui Türgi Musta mere sõjalaevastik on kordades suurem kui Venemaal ning Musta mere lääneosas on ka NATO liikmed Rumeenia ja Bulgaaria.

Rünnakuga Sevastopolis on seotud ka sellele järgnenud n-ö kättemaksuoperatsioon, mille raames tulistas Venemaa oma strateegilistelt pommitajatelt Kaspia mere kohal välja rohkem kui 50 raketti H-101/H-555. Putin tunnistas, et teadlikult rünnati infrastruktuuriobjekte, mis ei ole seotud sõjategevusega, ehk siis Venemaa tunnistas presidendi isikus, et nad tegelevad terrorismiga. Selline tegevus on Venemaa jaoks alandav, sest sõjaväelise eksperdi Agil Rustamzade sõnul on sellisel kujul infrastruktuuriobjektide kahjustamine nõrkuse tunnus, lahinguväljal edukas armee nii ei käituks. Taoline käitumine olevat märk sellest, et Venemaa on teadvustanud kaotust selles sõjas.

Jaga
Kommentaarid