Ehkki suur osa sellest statistikast tuleb praegu arengumaade arvelt, kus nälg, malaaria ja kuumastress oma töö teevad, ei jäta kriis puutumata ka paremal järjel riikide elanikke. Uurime lähemalt, milline on globaalse soojenemise mõju inimese tervisele.

Kõrgem temperatuur põhjustab neerukive ja häirib und

Palavus viib rivist välja ka meie unegraafikud – on täheldatud, et öised temperatuurid on viimastel aastakümnetel tõusnud isegi kiiremini kui päevased, see aga takistab kehal normaalse unetsükli läbimiseks vajalikult jahtumast. Kopenhaageni ülikooli teadlased tõdevad, et igal aastal jääb keskmisel inimesel palavuse tõttu magamata kokku 44 tundi und, eriliselt mõjutab see just naisi ja eakaid.

Kliimamuutuse mõju vaimsele tervisele

Soojem kliima, mis langetab elukvaliteeti, viib rivist välja ka meie psüühika. Näiteks on täheldatud suuremat enesetappude arvu, kui igakuine temperatuur on kõigest 1 kraadi võrra palavam kui tavaliselt. Iga kraad üle 15 °C vähendab inimese töövõimet ja võimet efektiivselt tegutseda umbkaudu 1,7%. Palavamat ilma ja suuremaid vihmasadusid on muu hulgas seostatud suuremate inimestevaheliste konfliktidega. Kuumus, mis ei lase magada, tegutseda ega mõelda, tekitab konflikte.

Loomulikult mängivad rolli ka loodusõnnetused, mida kliimamuutus põhjustab – kui tulvavesi su kodu minema uhub või metsapõleng põlema süütab, on võimalike vaimsete tüsistuste spekter lai: PTSD-st depressioonini.

Ühtlasi mõjuvad paljud psühhotroopsed ravimid soojemas keskkonnas ebaefektiivsemalt, isegi pärsivad nende kasutaja vaimset stabiilsust. Kuna kuumalainete korral soovitatakse inimestel olla pigem kodus, soodustab see üksildustunnet ja sotsiaalset isolatsiooni.

Ei maksa unustada ka ökoärevust: tänapäeva inimene on niigi ülestimuleeritud loendamatutest infotulvadest, mida meediumid pakuvad, nii et uudised looduskatastroofidest, morjendavast statistikast ja ähvardavast humanitaarkriisist võivad ta kergesti depressiooni äärele viia, tekitada ängi, jõuetust, hirmu ja viha.

Saastunud õhk, ikaldus ja haigused

Globaalne kuumenemine toob kaasa veel hulga probleeme, mis inimühiskonna normaalset toimimist takistama hakkavad. Olulised märksõnad on veel õhk, toit ja parasiidid. Kuna põhjapoolne kliima muutub võõrliikidele aina meelepärasemaks, saavad ka nakkuskandjad, nagu näiteks uued puugiliigid ja Aasia tiigersääsed, levida kaugemale, mis kasvatab Lyme’i tõve, puukentsefaliidi, Lääne-Niiluse palaviku, dengue palaviku, Chikungunya viirushaiguse ja leišmaniaasi riski üle maailma.

Oma ajaloolistest asurkondadest eemale rändavad loomad võivad saada nuhtluseks toidutööstusele ja süüa välja kohalikud liigid, kes hoiavad koos ökosüsteemi normaalset toimimist. Ekstreemsed ilmastikuolud pärsivad toidutaimede ja loomade kasvatamist ning seepärast tõuseb ka toidu hind. See omakorda paneb tarbijad valima odavamaid, suure kalorsuse ja väikse toitainete sisaldusega tooteid, nii et suurenevad probleemid rasvumise ja südamehäiretega. Rohkem süsihappegaasi atmosfääris vähendab taimede proteiinisisaldust ning mulla viljakust, maa kurnatakse ära ja toidu kvaliteet langeb. Palavusega levivad lihtsamini ka kõhulahtisus ning magevesi muutub soojemaks, happelisemaks ja saastunumaks.

Viimasena tuleks ära märkida õhu kvaliteet. Juba praegu hingab pea iga inimene sisse ebatervislikul hulgal sisepõlemismootoritest eralduvaid heitgaase. Need aga mõjutavad kliimat, soe kliima kasvatab maapinna lähedal osooni hulka (mis põhjustab näiteks sudu) ning nõrgendab seeläbi meie kopse, tekitab astmat ja kasvatab enneaegsete surmade hulka. Ka allergiad kestavad kauem, sest kevadilmad saabuvad üha varem.

Jaga
Kommentaarid