PÖFF-i SOOVITUSED | Karaokeusku põhjanaabrid, Vene agulinoored ja Leedu režissööri viimased päevad Mariupolis
Täna algava PÖFF-i kava on mahuka, nagu alati. - linastub 232 pikka ja 230 lühikest filmi 75 riigist. Toome teieni valiku esimeste päevade filmivalikust.
„Kuidas päästa surnud sõpra“ on dokumentaalfilm Moskva agulinoorte elust, pahatihti ka selle enneaegsest lõppemisest. Tegevuspaik on Butovo linnaosa, mida filmi autor Marusja Sõrojetškovskaja nimetab Venemaa depressioonipealinnaks – Venemaa ise on depressiivsete riik, depressiooni föderatsioon –, kus lokkab kuritegevus ja nõukogude ajal asus salapolitsei hukkamiskoht.
Üle 12 aasta end ümbritsevat virelust jäädvustanud Marusja maalib kaootilise ja ahastava pildi Venemaa elust. Seal tähistatakse isegi jalgpalli Euroopa meistrivõistluste poolfinaali pääsemist viisil, mis meenutab pronksiööd. Keerulistes oludes üles kasvanud venelasi saadavad sõltuvused ja unistus uinuda nii, et kunagi ärkama ei peaks. Üksteise järel noorte eluküünlad kustuvadki ja Marusjal mõlgub meeles, et tema on ilmselt järgmine.
Tegemist on ühtlasi eluraskuste ületamise looga, sest Marusja film mängib nüüd maailma festivalidel.
„Kuidas päästa surnud sõpra“ („How to Save a Dead Friend“)
Režissöör: Marusja Sõrojetškovskaja
Kavas: täna kl 21 Coca-Cola Plazas, 15. nov kl 19.45 Artises ja 26. nov kl 17.45 Coca-Cola Plazas
Vene sõdurid tapsid leeduka Mantas Kvedaravičiuse märtsi lõpus Mariupolis. Linnas, mida antropoloog ja filmilavastaja Kvedaravičius südamest armastas. 2016. aastal linastus tema dokumentaal „Mariupolis“, millele ta hakkaski sõja valguses järge tegema.
Kvedaravičiuse kihlatu Hanna Bilobrova ja kolleegide abiga sai Kvedaravičiuse filmitu ka pärast tema surma kinolinale. Võib isegi öelda, et lavastaja filmis endale ise nekroloogi. Dokumentaal võib tunduda rabe ja tooriklik, sest selle tegemine jäi ju pooleli. Teisalt on see pluss – Mariupoli hävitamist näeb läbi lihtsate inimeste silme ja argieluseikade kaudu. Pideva kõrvulukustava pommirahe taustal tuleb ju kuidagi toime tulla, püüda ellu jääda. Õõvastav on selle taustal mõelda, et need olid filmija enda viimased elupäevad.
„Mariupolis 2“
Režissöör: Mantas Kvedaravičius
Kavas: 12. nov kl 18.30 Coca-Cola Plazas, 15. nov kl 18.00 Athena keskuses ja 19. nov kl 18.45 Coca-Cola Plazas
Üks mu tuttav on juba aastaid Soomes elanud ja seal karaokepisikuga nakatunud. Kui ta Tallinna väisab, käin temaga siinsetes karaokelokaalides kaasas. Kes laulavad? Peamiselt põhjanaabrid. „Meie tegelik rahvussport,“ muigas üks karune mees, kui lavalt naasis.
Dokumentaal „Karaokeparadiis“ peegeldab, miks on see harrastus seal nii tugevasti kanda kinnitanud. Pigem pole see niivõrd sport, kuivõrd vaimne tugi. Kui kõik on kehvasti, paistab tunneli lõpus mikrofon, mille võib haarata ja teise maailma sukelduda. Näeme filmis nukraid lugusid, näiteks väikelapse kaotanud ema ja rasket haigust põdeva naise oma.
Ja muidugi Evit, naist, kes juhib karaokeõhtuid juba 23. aastat. „Tuhanded esinemised,“ täpsustab ta ise. Temagi minevik pole roosamanna.
Ei tasu siiski peljata, et film rõskesse sügisaega peamiselt tumedaid toone lisab. Asjaosaliste elus on lootuskiiri ja neid tõukab suuresti laulmine. Ränga diagnoosi saanud naine ütleb otse, et just karaoke võimaldab tal end taas avastada.
„Karaokeparadiis“ („Karaokeparatiisi“)
Režissöör: Einari Paakkanen
Kavas: täna kl 20.45 Artises ja 21. nov kl 17.30 Solarises Apollo kinos
Larry on lugu Ungari lambakarjusest, kelles põleb soov saada räppmuusikuks. Kokutamisest hoolimata ei anna ta alla ja käib silla all märkmikusse kirjutatud tekste linti räppimas. Tema sõna otseses mõttes karmikäeline isa ja perspektiiv talupidajaks saada rusuvad teda, kuid Larry pole inimene, kes kergesti alla annaks. Tugevate näitlejatöödega tõelise getoräppari lugu ilma uhkete ehete ja basseinipidudeta. Selleaastase Just Filmi üks pärle, mis on filmitud Borsodis, Ungari ühes vaesemas ja kaunimas regioonis.
„Larry“
Režissöör: Szilárd Bernáth
Osades: Benett Vilmányi, Szabolcs Thuróczy, Anna Szandtner, Onofer László ehk CsalaDo
Kavas 12. nov kl 17.30, 19. nov kl 16.30 ja 26. nov kl 16.15 Solarise Apollo Kinos
Euroopa filmiakadeemia aasta parima filmi auhinnale hakkab kandideerima viis linateost, millest neli leiab ka Pimedate Ööde filmifestivali kavast.
Carla Simóni „Alcarràs“, Lukas Dhonti „Lähestikku“, Marie Kreutzeri „Korsaaž“ ja Ali Abbasi „Püha ämblik“ kuuluvad kõik PÖFF-i kõrvalprogrammi „Festivalide paremik“.
Euroopa parima dokumentaalfilmi auhinna kandidaatidest on PÖFF-i kavas Simon Lereng Wilmonti „Kildudest maja“, Mantas Kvedaravičiuse „Mariupolis 2“ ja Susanne Regina Meuresi „Tüdrukute gäng“. Viimasena mainitu kuulub Just Filmi programmi.
Auhinnakandidaatidest saab PÖFF-il näha veel Jerzy Skolimowski filmi „EO“, millega autor kandideerib parima režissööri auhinnale, ja Mia Hansen-Løve filmi „Üks kaunis hommik“, mille peaosatäitja Léa Seydoux kandideerib parima naisnäitleja auhinnale.
Juba varem oli Euroopa filmiakadeemia teatanud parima pika animafilmi, parima lühifilmi ja noore publiku auhinna kandidaadid. PÖFF-i kavva kuuluvatest filmidest saab näha Signe Baumane animafilmi „Armunud abiellu“ (Balti võistlusprogramm), Sanna Lenkeni lastefilmi „Naljahammas“ (Just Film) ja João Gonzaleze lühifilmi „Jääkaupmehed“ (PÖFF Shorts).
PÖFF tähistab näitleja Lembit Ulfsaki 75. sünniaastapäeva eriprogrammiga. Retrospektiiv kannab pealkirja „Kuldlõige. Kolm filmi Lembit Ulfsakiga“ ja sinna kuuluvad „Ukuaru“ (14. nov kl 19 Artises), „Keskea rõõmud“ (13. nov kl 17.30 Artises, külalised on Ülle Kaljuste ja Kaie Mihkelson) ning „Mandariinid“ (24. nov kl 19.15 Coca-Cola Plazas, külalised on Elmo Nüganen ja Ivo Felt).
Programmi kuraator on filmiajakirjanik ja -kriitik Tristan Priimägi, kes juhatab ka seansid sisse ja võõrustab külalisi.
