Johan Elmi muusikavalikut saab tervikuna kuulata siit.

The National – I Am Easy to Find

Ansambel, keda kuulan ükskõik mis tujuga. Tämber ja atmosfäär sobivad alati. Ja on rangelt kohustuslik vaadata samanimelisest albumist tehtud lühifilmi.

James Blake – Say What You Will

See tabab midagi sõnastamatut mu elus. Ja kui ma kunagi selle loo veatult ära laulda suudaksin, siis oleksin tehtud mees.

Kae Tempest – People’s Faces

Vaieldamatult geniaalne spoken word artist, poeet ja näitekirjanik. Teda kuulates panen suu kinni, sest ta ütleb kõik ise ära.

Cornelia Jakobs – Hold Me Closer

Olen häbenemata Eurovisiooni fänn. See on üks eelmise aasta - üks aegade - parimaid eurolugusid.

The National – Graceless

Ma ei väsi kordamast - see ansambel on veatu! Selle loo rütm on järeleandmatu ja sõnad nii mõrkjasmagusad. Tahaksin olla nende sõber.

Francis and the Lights – See Her Out

Algusest lõpuni haarav, kuid selles loos on üks konkreetne koht, mis üllatab mind alati. Viib korraks kuhugi ära. Keerab värvid põhja.

Hobo Johnson – Sorry, My Dea

Fenomenaalselt eriline, ausalt öeldes kummaline tüüp. Tundub, et me elame kardinaalselt erinevaid elusid, aga tema sõnad puudutavad mind sügavalt.

Michael Stipe – No Time for Love Right Now

Isolatsiooni ajal välja tulnud lugu, R.E.M'i laulja omalooming. Ajatult puudutav, minulikult kurblik, aga lootusrikas.

The Magnetic Fields – Papa Was a Rodeo

See lugu tekitab minus mälupilte, mida mul kunagi varem olnud pole. See on justkui midagi, mis on pärit mu lapsepõlvest, kuigi avastasin selle hiljuti. Jälle - kurb ja rõõmus samaaegselt.

Waxahatchee – St. Cloud

Mul on unistus sõita augustilõpu päikeseloojangus suvekodust (mida mul pole) lahtise autoga piki põldudevahelisi teid ja kuulata seda lugu. Teades, et ma saan alati tagasi tulla.