ILMAR RAAG DONBASSIST | „No sa, eestlane, annad! Tead ju, et siin elavad vaid bandiidid.“ Monoetendus neljas vaatuses

„Kes Sind, eestlast, lasi üksi siia teele sõitma?“

„Vaja oli.“

„Kas Sa kuulsid, meie sõber on Leedust ja sõidab siin täiesti üksinda,“ teatas Kostja seepeale oma pojale, kes käis vahepeal tööriistasid toomas.

Pimedas on tee Donbassis kitsas. Ja auklik. Ma ei sõida kiiresti, kuid ilmselt liiga kiiresti selle tee jaoks. Mingilt väikeselt sillalt maha sõites jõuan napilt märgata suuri auke. Järgmisel hetkel kostuvad kõik need helid, mis ikka tekivad löökaugust läbi sõites. Seejärel võdistab vasaku esiratta nurk ühetähenduslikult. See rehv on omadega õhtul.

Mõlemal pool kitsast teed on võsa ja selle taga laiuvad põllud. Üle selle kõige aga lösutab Ida-Ukraina pime öö. Nojah, tegelikult on kell alles 18:00. Kuna selle koha peal ei ole võimalik väga hästi mööda sõita, siis otsustan, et ma ei hakka ratast vahetama seal keset teed. Ma ei saaks väga vahetada tee kõrval, sest pinnas on väga pehme. Eemalt paistab mingi valgus, sinna ma mõtliku näoga aeglaselt veerengi.