PÖFF-i SOOVITUSED | Metsa kadunud laps, Armeenia genotsiidist pääsemine ja Ukraina lastekodulapsed
Tänased PÖFF-i soovitused on hingekriipivad, kuid väärt vaatamist. Üks käsitleb armeenlaste genotsiidist pääsemist ja kaks on lapsevanemaks olemise n-ö pahupoolest. Üks neist on fiktsioon, teine aga paljude Ida-Ukraina laste tegelikkus.
Filmis „Karistus“ keerab seitsmeaastane Lucas oma ema närvid niivõrd tuksi, et too jätab poisi Tšiilis keset metsa üksi teeperve. Isa tihkab minuti pärast öelda, et pööraks ikka auto tagasi, aga selleks ajaks on laps kadunud.
See pole „Seenelkäigu“ moodi irooniline sekelduste jada, vaid hoopis kurb vaade ühele purunenud perekonnale. Teame ju klišeed tingimusteta armastusest – ent kui realistlik see on? Näitlejanna Antonia Zegers annab ema Ana rollis tabavalt edasi seda pitsitavat vastuolu, mis tekib paljudel naistel, kel on lapsed. Ja mõelda: selle tunnistamiseks ongi vaja üliäärmuslikku olukorda. Kogu austuses isa kehastava näitleja Néstor Cantillana vastu on isa tegelane selles draamas siiski kõrvaline.
Lavastaja Matías Bize tegi õige käigu, kui seadis filmi olema põhimõtteliselt üks reaalajas kulgev stseen. See muudab kogu olukorra vaataja jaoks veelgi vahetumaks.
„Karistus“ („El Castigo“)
Režissöör: Matías Bize
Osades: Antonia Zegers, Néstor Cantillana, Catalina Saavedra, Yair Juri, Santiago Urbina
Kavas 19.11 kl 15.30 Coca-Cola Plazas, 20.11 kl 14.45 Tartus Athena keskuses ja 24.11 kl 19.45 Artise kinos
See on hinge minev ja puudutav Armeenia genotsiidi lugu, mille animatsiooni tegid leedulased. Tegu on tõsielulooga Armeenia näitlejannast Aurora Mardiganianist, kelle suurest perest jäi esimese maailmasõja ajal toimunud türklaste korraldatud genotsiidis ellu ainult kaks liiget. Auroral õnnestus pääseda nii veresaunast kui ka hiljem haaremite seksiorjusest. Jõudes oma uskumatul teekonnal New Yorki ja Los Angelesse, sai ta enda ja armeenlaste lugu rääkida mängufilmi „Auction of Souls“ kaudu. Film hävines hiljem saladuslikult, mõni katkend taasavastati aastakümneid hiljem. Filmis kõneleb ka Aurora ise.
USA tunnistas Armeenia genotsiidi alles mõni aasta tagasi, rõhutavad lõputiitrid. Paljud demokraatlikud riigid (kaasa arvatud Eesti) pole seda siiani teinud. Genotsiidis hukkus hinnangute järgi 1,5 miljonit armeenlast.
Filmi on Armeenia ühtlasi esitanud parima mitteingliskeelse filmi Oscarile.
„Aurora päikesetõus“ („Aurora’s Sunrise“)
Režissöör: Inna Sahakjan
Osades: Anželika Hakobjan, Arpi Petrosjan, Šušan Abrahamjan
Kavas täna kl 18.15 Coca-Cola Plazas, 19.11 kl 17.30 Tartu Elektriteatris ja 20.11 kl 16.00 Coca-Cola Plazas
Ilmselt on raske leida valdkonda, mis on Eestis viimase 30 aastaga rohkem arenenud kui lastekodusüsteem. Suured kombinaadi tüüpi lastekodud on jäänud ajalukku, kuid Ukrainas olid vähemalt enne sõda sellised asutused täiesti olemas. Tegu on hingekriipiva looga lastest, kes ootavad enda eluheidikutest vanematelt mingitki märki, ja taustal jõuab samal ajal vaataja pähe teadmine, et need lapsed satuvad ise kunagi samasuguse vanema rolli. See pole lihtne, kuid on samal ajal valgustav vaatamine.
„Kildudest maja“ („A House Made of Splinters“)
Režissöör: Simon Lereng Wilmont
Kavas: 19.11 kl 16.45 ja 25.11 kl 21.30 Coca-Cola Plazas
