Aurora, kes pääses Armeenia genotsiidist

Kristi Helme

See on hinge minev ja puudutav Armeenia genotsiidi lugu, mille animatsiooni tegid leedulased. Tegu on tõsielulooga Armeenia näitlejannast Aurora Mardiganianist, kelle suurest perest jäi esimese maailmasõja ajal toimunud türklaste korraldatud genotsiidis ellu ainult kaks liiget. Auroral õnnestus pääseda nii veresaunast kui ka hiljem haaremite seksiorjusest. Jõudes oma uskumatul teekonnal New Yorki ja Los Angelesse, sai ta enda ja armeenlaste lugu rääkida mängufilmi „Auction of Souls“ kaudu. Film hävines hiljem saladuslikult, mõni katkend taasavastati aastakümneid hiljem. Filmis kõneleb ka Aurora ise.

USA tunnistas Armeenia genotsiidi alles mõni aasta tagasi, rõhutavad lõputiitrid. Paljud demokraatlikud riigid (kaasa arvatud Eesti) pole seda siiani teinud. Genotsiidis hukkus hinnangute järgi 1,5 miljonit armeenlast.

Filmi on Armeenia ühtlasi esitanud parima mitteingliskeelse filmi Oscarile.

„Aurora päikesetõus“ („Aurora’s Sunrise“)

Režissöör: Inna Sahakjan

Osades: Anželika Hakobjan, Arpi Petrosjan, Šušan Abrahamjan

Kavas täna kl 18.15 Coca-Cola Plazas, 19.11 kl 17.30 Tartu Elektriteatris ja 20.11 kl 16.00 Coca-Cola Plazas

Kildudest maja

Dannar Leitmaa

Ilmselt on raske leida valdkonda, mis on Eestis viimase 30 aastaga rohkem arenenud kui lastekodusüsteem. Suured kombinaadi tüüpi lastekodud on jäänud ajalukku, kuid Ukrainas olid vähemalt enne sõda sellised asutused täiesti olemas. Tegu on hingekriipiva looga lastest, kes ootavad enda eluheidikutest vanematelt mingitki märki, ja taustal jõuab samal ajal vaataja pähe teadmine, et need lapsed satuvad ise kunagi samasuguse vanema rolli. See pole lihtne, kuid on samal ajal valgustav vaatamine.

„Kildudest maja“ („A House Made of Splinters“)

Režissöör: Simon Lereng Wilmont

Kavas: 19.11 kl 16.45 ja 25.11 kl 21.30 Coca-Cola Plazas