11.01.2023, 00:01

Lääne rasketankid on Ukrainal peaaegu pihus. Küsimus on selles, kes julgeb olla esimene andja

Poola nõuab Saksamaalt kannapööret, Prantsusmaa õhutab seda tagant. Britid näevad võimalust eeskuju näidata.

Kaarel Kressa kaarel.kressa@delfi.ee

Euroopas kasutab Saksamaal toodetud tanke 13 riiki. Berliini loal jagaks enamik neid Ukrainaga.

FOTO: Thomas Trutschel / photothek.net | Imago/Scanpix

Kui veel aastavahetusel paistis, et Ukraina lootus lääneriikidelt moodsamat rasketehnikat saada niipea ei täitu, siis nüüdseks on õhkkond selgelt muutunud. Euroopa pealinnadest tulevate märkide järgi võib teade tänapäevaste lahingutankide tarnimisest tulla juba lähinädalatel. Küsimus on selles, milline riik teeb esimesena otsa lahti.

Relvaabi piiranud ametlikud tabud on sõja jooksul järjestikku murenenud ning lääne kaugmaa suurtükkide, raketiheitjate ja õhutõrjesüsteemide tarnimine on muutunud tavapäraseks. Järjekordne mõtteline piirjoon ületati eelmisel nädalal, kui esmalt Prantsusmaa ning seejärel USA ja Saksamaa teatasid Ukrainale moodsate lahingumasinate andmisest. Funktsiooni ja tulejõu poolest on uut tehnikat võrreldud kergetankidega ning järgmiseks loogiliseks sammuks oleks juba rasketankide andmine. Eelkõige pidurdab otsust Saksamaa, kes on liitlaste survel oma kategoorilisest eitusest varemgi loobunud.