15.03.2023, 13:27

Elundeid ei tasu hauda viia, neid vajatakse maal. Neljakümnendates naise elu on uus neer päästnud juba kolm korda

Igaüks saaks pärast surma päästa kaheksa inimese elu, kuid vaid killuke täiskasvanuid on andnud selleks loa.

Siiratud neeruga Helen Vaaks püüab elust viimast võtta. Üks tema hobisid on agility ehk koerasport.

FOTO: Anni Õnneleid | Delfi Meedia

Helen Vaaks oli kõigest 18-aastane, kui tema neer üles ütles. Ta oli äsja läinud Tartusse, et õppida ülikoolis maastikuarhitektuuri. Siis tahtis neeruhaigus ta üle võimust võtta. Heleni nägu ja jalad läksid turse, teda painas meeletu väsimus, pidev higistamine, silmadest jooksev rähm, peavaluhood koos oksendamisega. „Jalad olid nii kanged, et ma treppidel lausa komistasin ja kukkusin,“ meenutab ta 1996. aastat.

Juba 15-aastasena avastati Helenil tavapärase tervisekontrolli käigus liiga kõrge vererõhk. Esialgu kahtlustati südant, siis liikuvat neeru. Ta veetis mõnda aega haiglas, siis kirjutati talle rohud ja lasti ta haiglast koju.

Kui ülikoolis ilmnesid esimesed tõsised sümptomid ja Helen läks arsti juurde, selgus, et ta neerud olid omadega läbi. Tal diagnoositi terminaalne, lõplik neerupuudulikkus. „See tuli mulle väga suure šokina ja väga äkki,“ ütleb ta nüüd. Ta oli alles oma elu alguses ja mõte, et ees seisavad dialüüsid ja piinarikas uue neeru ootamine, tekitas Helenis tunde, et kõik on läbi.

Kommenteeri Loe kommentaare (92)