Juba 15-aastasena avastati Helenil tavapärase tervisekontrolli käigus liiga kõrge vererõhk. Esialgu kahtlustati südant, siis liikuvat neeru. Ta veetis mõnda aega haiglas, siis kirjutati talle rohud ja lasti ta haiglast koju.

Kui ülikoolis ilmnesid esimesed tõsised sümptomid ja Helen läks arsti juurde, selgus, et ta neerud olid omadega läbi. Tal diagnoositi terminaalne, lõplik neerupuudulikkus. „See tuli mulle väga suure šokina ja väga äkki,“ ütleb ta nüüd. Ta oli alles oma elu alguses ja mõte, et ees seisavad dialüüsid ja piinarikas uue neeru ootamine, tekitas Helenis tunde, et kõik on läbi.