Järgmise looga "Sprott võtmas päikest" pani Kütt tugeva aluse tavatule zhanrile, nimelt animeeritud ooperile, kus tegevus ja laulmine toimub pealegi vee all.

Eelmisel aastal valminud "Plekkmäe Liidi" oli taas sürrealistlike sugemetega joonisfilm, mis räägib hästi sõbralikust tüdrukust, kes ei luba kärbselegi liiga teha ja läheb seetõttu tülli isaga. "Plekkmäe Liidi" tõi ära auhinnad Norrast ja Saksamaalt, tänavu juulis lisandus preemia mainekalt, juba 47. korda toimunud Montecatini Terme filmifestivalilt Itaaliast.

Praegu on Mati Kütil käsil uus animalugu "Põrandaalune", mis teostatakse nagu "Sprottki" stuudio Nukufilm osalemisel. Põhiliselt on Kütt seni seotud olnud siiski joonisfilmi stuudioga.

"Põrandaaluse" võtted, mis algasid 6. augustil, toimuvad aga osaliselt, või isegi oluliselt väljaspool stuudiote paviljone, nimelt vabas looduses ja loomulikus interjööris. Pealegi ei mängi selles filmis üldse nukud või joonistatud tegelased, vaid hoopis tänavu balletikooli lõpetanud kaunis baleriin Eve Andre. Nimelt valmib "Põrandaalune" piksillatsioonitehnikas ja tegemist on animeeritud koreograafiaga lamades. Lihtsamalt seletades: filmis baleriin tantsib küll, kuid lamab seejuures murul või kivisillutisel. Teda filmitakse aga ülevalt. Animafilmiks loetakse teatavasti sellist teost, kus toimuv on üles võetud kaadri haaval. Seega iga vajaliku kaadri saamiseks muudetakse õige pisut tantsijatari jalgade või käte asendit ning tehakse järjekordne plõks. Kõige tulemusena näeme aga hiljem baleriini filmis tantsivat nagu päris.

"Põrandaaluses" toimivad paralleelselt kaks liini: kõigile tuntud väike, st inimeste maailm ja suur maailm. Mis see viimane tegelikult on, püüab Kütt ka ise filmi tehes pisutki selgusele jõuda. Kindlasti väidab aga lavastaja: "Olev ühtsus näib ebaühtlasena vaatepunkti multiplitseerimisel."

Mati Kütt tegeles varases nooruses aktiivselt sportliku võimlemisega. Hiljem tundus talle see riistadel pöörlemine pisut koomilise ja kummalisena. Läbi balleti arvab ta neid asju uuesti paremini mõistvat. Miks on aga filmi peaosas tingimata baleriin, selle peale lausub Kütt: "Kui ma käsitlen oma loos inimest, mis saab olla siis veel kaunim kui baleriin, kelle kõik kehavormid ja proportsioonid on ideaalselt paigas."

Filmi välisvõtted toimuvad ainult öösiti, et päikesevalgus ei segaks ja saaks ühtlase valgustuse, nagu on hiljem paviljonivõtetel.

Filmist vabal ajal maalib Mati Kütt endiselt. Läinud aastal toimus Tallinnas tema piipude näitus; paljud Eesti kuulsused, kes piibupopsimist harrastavad, jõudsid tänu Kütile maalile. Mees ise on tegelikult mittesuitsetaja, aga ta ütleb, kes teab, mis võib kunagi juhtuda. Hetkel viljeleb Kütt varasema figuratiivse maali asemel abstraktsemat laadi. Uus näitus tuleb järgmisel kevadel Helsingis koos sealse kolleegi Juha Tammenpääga.

SULEV TEINEMAA