Pühapäeval kell 10 tähistab Jaani kirik piduliku jumalateenistusega oma 130. aastapäeva. Eesti suuruselt teisest kirikust nõustus kõnelema koguduse õpetaja dr Toomas Paul, kes on koguduse elu juhtinud viimased 12 aastat.
Etteheiteid on pälvinud hoone arhitektuurilise lahenduse ilmetus ja sobimatus linna südamesse. Milline on kiriku muinsuskaitseline väärtus?
Etteheide tema sobimatusest ansamblisse ei saa olla tõsiseltvõetav, kuna kõik Jaani kirikut ümbritsevad hooned on hilisemad ja kujutavad endast eri stiilide näidiseid, kasvõi Kunstihoone, Linnavalitsuse hoone, hotell "Palace" või praegu kerkiv uusehitis. Taoline mitmekesisus linna südames on pigem ühendav kui häiriv.
Mis puutub muinsuskaitselisse väärtusesse, siis vastavalt kultuuri- ja haridusministri määrusele 19. juulist 1995 asub kirik arheoloogiamälestisena vanalinna muinsuskaitselal. Aeg-ajalt mõne linnaametniku ebakompetentsusest tulenevad ettepanekud ei ole õnneks määravad valdavalt heatahtliku suhtumise taustal.
Kuidas mõjutab südalinn kiriku tööd? Millised on asukohast tulenevad puudused ja voorused?
Kahtlemata aitab asukoht kaasa, et jumalateenistustest võtab iga pühapäev osa rohkesti rahvast.
Keset linnamelu asuvasse avatud ustega kirikusse satuvad paraku ka sellised, kes jumalateenistusi segama kipuvad, eriti õhtusel ajal.
Milline on Jaani kiriku koguduse tänane päev? Kas massilisele usupuhangule järgnenud langus on kirikus süvenev tendents?
Pigem võiks öelda, et just nüüdseks on kätte jõudnud normaliseerumise faas. Jaani kirikus 9 aasta eest alustanud pühapäevakooli lastest on osa jõudnud tänaseks leerilapseikka. Kui mullu sai meilt leeriõnnistuse 188, siis tänavu 247 leerilast.
Uue aja algul oli ristitavaist ja leeritavaist suur osa täiskasvanuid, nüüd ristime valdavalt alla aastasi lapsi, endiste leerilaste lapsi.
Aktiivselt töötab ka pühapäevakool, kus käib ligi 150 last koos kaks korda kuus. Lastega tegelevad vabatahtlikud õpetajad kõikvõimalikelt erialadelt - kunstnikud, muusikud, pedagoogid jt.
