Perli enesetapp kahtluse all
Raplamaa narkolabori omanik Imre Perli suri lahanguarsti esialgsel hinnangul ajutrauma tõttu, andes Perli sugulastele nii alust kahtlustada politseinikke Perli tahtmatus tapmises.
Nädalavahetusel maetud Imre Perli (26) surnukeha lahanud arsti hinnangul suri mees ajutrauma tõttu, mitte aga amfetamiini üledoosi kätte nagu politsei pärast erioperatsiooni teatas.
Perli sugulaste väitel ei leidnud arstid Perli maost amfetamiinijäänuseid ja surmatunnistusele on surmapõhjusena märgitud enesetapu asemel õnnetusjuhtum.
Lahanguarstiga rääkinud Imre Perli neurokirugist ema Anne Perli sõnul suri ta poeg peavigastusse, mis võis tekkida äkilisest löögist kuklasse või rindu. "Ma loodan ja usun, et see oli politseinike poolt tahtmatu käitumine. Võib-olla üritas Imre minema joosta ja teda pidi jõuga peatama," rääkis ema.
"See on eksperdi esialgne hinnang ja ma soovitan seda enne keemiaekspertiisi lõppemist veel mitte täie tõe pähe võtta," ütles keskkriminaalpolitsei abidirektor Kersti Jundas.
Keskkriminaalpolitsei narkokomissar Märt Palo välistas vahistamisel igasuguse vägivalla kasutamise. Politsei versiooni kohaselt võis Perli saada ajutrauma uimasti üledoosile järgnenud kukkumisel.
"Imre väikest kehakaalu arvestades võib välistada, et ta sai peatrauma lihtsalt maha kukkudes. See on reaalne 150-kilose mehe puhul," väitis Anne Perli.
Anne Perli sõnul on ta Mustamäe haiglas töötades puutunud 20 aasta jooksul kokku peamiselt just samade vigastustega, millesse poeg suri. "See vigastus tekib, kui inimene näiteks suure hooga mingi lameda asja vastu lendab ja aju liigub peas inertsist veel veidi edasi, mistõttu võib üks väike veresoon puruneda," rääkis Imre Perli ema.
Anne Perli sõnul saabub sarnase vigastuse puhul surm kõige varem kolme või nelja tunniga. "Politsei väidab, et Imrel läks aega tund. Ma ei usu seda," ütles ta.
"Ma ei ole arst ega tahaks võhikuna sel teemal spekuleerida, kuid mul on politseile küsimus, miks nad neid fakte tervelt nädal aega varjasid," ütles Imre Perli isa Heiki Perli.
Tema sõnul tuleb ära oodata kuni kaks nädalat kesta võiv keemiaekspertiis, misjärel lahanguarst kirjutab surma põhjuste kohta põhjaliku ekspertiisiakti.
"Seejärel võime sellel teemal pikemalt rääkida. Praegu ei tahaks emotsioonide peal midagi kommenteerida," ütles Heiki Perli.
Perli: elusalt ei alistu
Imre Perli suri ööl vastu 15. aprilli, kui keskkriminaalpolitsei tabas ta kaitseliitlase Jaanus Truia Raplamaal asuvast talust amfetamiini valmistamast.
Imre Perli sõitis Tallinnas elava tuttava naise nimele registreeritud Mercedese dzhiibiga Raplamaale õhtul kella üheteistkümne paiku. Politsei sisenes Perli poolvenna Silveri nimele registreeritud maal seisnud soojakusse öösel kell kaks.
Politsei väitel haaras Perli neid nähes laualt peoga amfetamiini, jooksis soojaku nurka, neelas uimasti alla ja varises mõni sekund hiljem teadvusetult kokku. Öösel kell 2.45 väljakutse saanud Rapla kiirabil jäi pärast sündmuskohale jõudmist, kell 3.24, üle fikseerida ainult mehe surm.
Perlit ei suutnud päästa ka teda eelnevalt elustada püüdnud politseinikud, kes tegid hingamise lõpetanud Perlile suust suhu hingamist. Lahanguarst leidis hiljem Perli kõrist oksejäänuseid ja suust uimastisarnast pulbrit. Mehe tuttavate väitel oli Perli juba varem lubanud, et ei anna ennast elusalt politsei kätte.
1998. aasta detsembris sai Perli tingimisi karistada uimastite valmistamise katse ja valedokumendi kasutamise eest. Tunnistajate väitel üritas Perli amfetamiini valmistada 1997. aasta juunist septembrini Kotka tänaval üürigaraazhis. Perli ja tema abiline sünteesisid amfetamiini asemel aga tundmatut vedelikku.
1991. aastal karistas kohus Perlit korterivarguse eest.
1997. aastal pääses Perli tõendite puudumisel kriminaalasjast, mis käsitles riiklike registrite andmete kasutamise korra rikkumist.
Risto Berendson
