Eesti brändiks on “Welcome to Estonia” ja “Paremaks muutumise maa”
Eesti brändikontseptsioon hõlmab nii mõistelist, strateegilist kui visuaalset osa ning seda saavad tulevikus kasutada nii Eesti eraettevõtted kui riigiasutused.
Brand Estonia loovgrupi juht Rain Pikand tutvustas esitlusel brändi soovituslikke fotolahendusi, värvipaletti, kirjatüüpi, graafilisi kujundeid ning märki.
Welcome to Estonia
Brändikontseptsiooni ühe osana töötati välja märk, mis kannab endas ingliskeelset tunnuslauset “Welcome to Estonia” (tere tulemast Eestisse). Märki, mida saab paigutada kõige erinevamatele toodetele ja trükistele, võivad kasutada kõik riigiorganisatsioonid ja eraettevõtted, sõlmides EAS-ga litsentsilepingu.
Majandusministeeriumi asekantsleri Raul Malmstein hinnangul saavad ühtse kontseptsiooni kasutuselevõtust kokkuhoiu läbi kasu nii Eesti erafirmad kui riigiasutused.
“Kogu projekti rahastab Eesti riik, võidavad sellest aga samavõrra Eesti eraettevõtted, kes säästavad oluliselt raha ja aega enda välismaal tuntuks tegemiseks,” ütles Malmstein.
Malmsteini sõnul ei tohi pärast Euroopa Liitu astumist Eesti nagu teisedki liikmesriigid enam märgistada oma tooteid valmistusmaa tähisega “Made in Estonia”, vaid tähisega “Made in EU”. Samas võib toodetel kasutada märki “Welcome to Estonia”.
Loovgrupi juhi Pikandi arvates jääb märk tänu silmaväänavale konstruktsioonile meelde, on retrolik ja meenutab 70-ndaid.
“Poleks olnud mõtet seda ühte ritta kirjutada,” ütles Pikand.
Brand Estonia projektijuht Evelin Int-Lambot ütles, et sõnum “Welcome to Estonia” tähendab seda, et me olema avatud maa ja sõbralik riik, mis ei ole küll valmis, kuid peaks muutuma pidevalt paremaks.
“Paremaks muutumise maa”
Int-Lamboti sõnul viidi läbi rida uuringuid Eestis ja sihtturgudel, et sõeluda välja olulisemad osad eestlaste enesepildist ning välismaalaste kujutlusest Eesti kohta. Eestlased tõid peaasjalikult esile Eestit kui kontrastide, kiirete muutuste, omanäolise geograafia ja iselaadse rahvusliku iseloomuga maad. Välismaalasi köitsid Eesti juures samuti kontrastid ning puutumata loodus. Nende kahe visiooni kattuva ühisosa alusel ehitati üles brändikontseptsiooni tuumiksõnum “Positively transforming”, mis eestikeelselt kõlab “Paremaks muutumise maa”.
“Kui me tunnistame, et meil on auklikud teed, mis näiteks viivad Pädaste mõisa, kuid homme me parandame need ära, siis andestatakse meile see,” sõnas Int-Lambot.
Int-Lamboti sõnul tuleb tuumiksõnumist välja ka see, kuidas Eesti on pärast võõramaiste rõhujate alla sattumist alati hästi välja tulnud ja kiiresti ennast uuesti üles ehitanud. Lisaks peaks see tähendama ka palju muud, näiteks võib see vihjata, et välismaallane võib Eestisse tulles ise paremaks inimeseks muutuda.
Sellele tuumiksõnumile toetuvad viis peamist Eestit iseloomustavat narratiivi:
Lisaks selgitati välja, et Eesti sümboliteks peetavad suitsupääsuke ja rukkilill Eestit välismaal ei müüks.
Teised vahendid – kirjatüüp, fotod, mustrid
Brand Estonia loovgrupi juht Rain Pikandi sõnul on kõigil fotodel, mis Eurovisiooni ajaks trükitakse buklettidele, pannakse välja lennujaamadesse ja välireklaamina, inimesed, kes vaatavad otse silma. “Me oleme ausad,” tõlgendas Pikandi sõnumit.
Fotodel kujutatakse ka Eestimaa ilusat loodust ja selle kontraste.
Kirjatüübiks valiti kiri “Symphony”, mis on Põhjamaadele omasest “Helveticast” palju elegantsem, habras, kuid samas selge ja jõuline.
Mustriteks on kaks skeemi, mille juured pärinevad Eesti etnograafiast. Pikandi sõnul võiks neid kasutada ka autodel ning kasvõi politseisõidukitel.
“Üks on nagu tükkideks lõigatud rukkilill, teine aga meenutab liblika ja ufo ristsugutist,” sõnas Pikandi.
Kuidas brändiloomine toimus
Majandusministeeriumi kantsler Raul Malmsteini sõnul oli kõige aluseks ettevõtete pöördumine peaministri poole eelmisel kevadel. Sama suurt rolli mängis Eesti võit eelmisel Eurovisiooni lauluvõistlusel.
“Siis tuli otsustada, kuidas meedia tähelepanu, mis kahtlemata Eestile keskendub, paremini ära kasutada,” ütles Malmstein. Majandusministeerium tegi seejärel ettepaneku projekti alustamiseks.
“Siis määratlesime, millistes maades soovime endast ennekõike jälje jätta,” ütles Malmstein. Nendeks maadeks said Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa, Suurbritannia, Venamaa, Läti ja Leedu.
Projektiga liitusid loomeliitude esindajad ning riigihanke teel valitud konsultatsioonifirma Interbrand.
Projektile kulunud rahast on 36% (4,8 miljonit krooni) läinud Interbrandile, samapalju materjalide tootmiseks ja üritusteks, 25% (3,3 miljonit krooni) turu-uuringuteks ning vaid 3% (450 000 krooni) EASi kuludeks.
Uus brändikontseptsioon saab lõplikult kaante vahele mais enne Eurovisiooni lauluvõistlust.
