Ministeerium on seaduse probleemidest hästi teadlik. Kuna ravimite piirhindu ja hinnakokkuleppeid puudutavad määrused jõustuvad alles kuu aega pärast seaduse vastuvõtmist, 1. novembril, siis võib ajakirjandus ministeeriumi süüdistada seadusandliku vaakumi tekitamises. "Olukorda võib ära kasutada Haigekassa," seisab ringkirjas.

Uus ravikindlustusseadus jõustub 1. oktoobril.

Olulisemad muutused võrreldes praegusega on näiteks asjaolu, et täiskasvanute hambaravi muutub tasuliseks, lapse haiguse puhul makstakse haiguspäevi nooremate laste pealt kui varem ja raha eest saab end ravijärjekorras ettepoole osta.

Seaduse sujuvat kasutuselevõttu takistab mitme rakendusakti puudumine, mis tegeliku jõustumise edasi lükkab. Nii piirhindu kui ka hinnakokkuleppeid ravimitootjatega puudutavad määrused jõustuvad alles 1. novembril ehk kuu aega seadusest hiljem.

Sotsiaalministeeriumi avalike suhete büroo juht Sigrid Tappo kardab meediat väga. Seaduse jõustumise puhul on ta koostanud kaheleheküljelise ringkirja, kuidas meediaga tohib suhelda. See läks neljale teemaga tegelevale ministeeriumi ametnikule.

Meediaplaan loeb nimepidi üles need ametnikud, kes üldse seadusest kõnelda tohivad. Tervishoiu teemadel on peamine "kõneisik" tervishoiuosakonna juhataja asetäitja Ivi Normet. Küsimärgiga järgnevad talle ministri nõunik Helge Hallika ja tervishoiu asekantsleri nõuniku kt Anneli Taal.

Ravimite kohta jagavad selgitusi ravimipoliitika osakonna juhataja kt Andrus Sonnenberg, peaspetsialistid Tõnis Mandel ja Katrin Pudersell. Ka selles nimekirjas esineb ministri nõunik Hallika, kelle nime taga kordub jälle küsimärk.

Seejärel mainitakse teemasid, mille käsitlemine võib avalikkuse välja vihastada, sest need riivavad otse patsientide rahakotti. Et vältida pahameelt, tuleb karta Maalehte ja kõiki Eesti kohalike lehti, kes ministeeriumi ametnike arvates on "pahased mistahes kallinemise peale".

Iseäranis ohtlik on suhelda kolme ajakirjanikuga. Need on Heidit Kaio Äripäevast ja Tiina Joosu-Palu ning Andrei Hvostov Eesti Ekspressist. "Ajalugu näitab, et kui Haigekassale miski ei meeldi, siis laks tuleb just neilt," teatab ministeerium oma ametnikele.

Miks ministeerium neid kardab? Tiina Joosu abiellus suvel Haigekassa juhatuse liikme Toomas Paluga. Andrei Hvostovi elukaaslane on aga Haigekassa ravimite büroo juhataja Kadi Lambot.

Kaksteist turvalist ajakirjanikku on Sotsiaalministeeriumi suhtekorraldajate silmis armu leidnud: need on Aita Nurga ja Mai Vöörmann Postimehest, Helen Eelrand ja Svea Talving Eesti Päevalehest, Kadri Paas ja Kadri Jakobson SL Õhtulehest, Annika Alasoo ja Sulev Vedler Eesti Ekspressist, Anneli Sihvart Maalehest, lisaks Peep Talima ja Virve Liivanõmm.

Heidit Kaioga tohib rääkida ainult ravimitest, tervishoiu teemadest kirjutajana pole ta soovitav persoon.

Soodsate ajakirjanike nimekirja puhul soovitab avalike suhete büroo ametnikele individuaalse lähenemise proovimist: kohtumised kõneisikutega ja nende päringute käsitlemine esimeses järjekorras.

"Jah, mina koostasin selle paberi, ja selle said meie majast neli inimest," selgitas Tappo ajalehele. Ta lisas, et nimekiri ajakirjanikest tehti enda jaoks, "et keegi ära ei ununeks ja tähelepanuta ei jääks".

Ministeerium kogub hoolikalt kokku kõik neid puudutavad artiklid, ja "ikka torkab silma, kes on meelestatud negatiivselt". Väljend "ohtlik allikas", millega ristiti ajakirjanikud, kellega kõnelda ei maksa, oli Tappo sõnul võibolla valesti valitud.

Tänavu veebruaris, kui lekkis analoogne meediaga suhtlemise õpetus Keskerakonnast, sõnastas valitsuse pressibüroo väärtused, millest riigiasutuse avalike suhete teenistus peab kinni pidama.

Alla kirjutas ka sotsiaalministeeriumi vastav teenistus. Lepiti kokku, et saladusi avalikkuse ees ei tohi olla. Igasugune teave, mis pole riigisaladuseks kuulutatud või salastatatud muust seadusest tulenevalt, on avalik.

Samas saatis Tappo kolmapäeval, päev enne Ekspressi loo ilmumist meediale teate, kus kirjutab, et sotsiaalministeeriumist on eksituse tõttu välja läinud meediaplaan, mille sisuks on uue ravikindlustuse seaduse eelnõu tutvustamine avalikkusele.

"Kuna meediaplaan võib ajakirjanikeni jõudes tekitada mitmeid küsimusi ja arusaamatusi, soovime me omalt poolt eelnevalt teemat teile selgitada. Meediaplaani koostamise eesmärk on inimestele võimalikult täpselt teada anda muutused, mida uus seadus endaga kaasa toob ja asjaomaste ametnike jaoks välja selgitada, millised probleemid ja küsimused avalikkusel ajakirjanike vahendusel tekkida võivad," kirjutas Tappo.

"Tegemist on töödokumendiga, mille ühe osana on nimeliselt üles loetud ka trükimeedia ajakirjanikud, kes ravikindlustuse teemast kõige enam huvituvad võivad olla."

Tappo sõnul on nimekiri koostatud varasemat meediakajastust jälgides.

"Meediaplaanis üles loetud ajakirjanikud ei ole jagatud eelistatuteks ja mittesoovituteks. Meediaplaanis on ametnike tähelepanu juhtimiseks eraldi välja toodud need ajakirjanikud, kelle lugudes on esinenud olulisi faktivigu või kes on ametniku vastust valesti tõlgendanud seetõttu, et ametnik on end halvasti väljendanud. Nimede eraldi esile toomise eesmärk oli suunata ametnikke olema küsimustele vastates tähelepanelikumad ja ajakirjanikele arusaadavamad."

Tappo kirjutas, et meediaplaan ei näe ette ajakirjanike hinnangute mõjutamist ega manipuleerimist ajakirjanikega. Samuti ei ole meediaplaani eesmärk ühtesid ajakirjanikke teistele eelistada, lisas ta.