Jaani seegi kalmistult välja kaevatud luustike andmed lähevad arhiivi

Enne kõrghoone ehitust kaevati Tornimäe krundi alt välja ligi tuhat luustikku.

Tartu maantee läbimurde ääres, Stockmanni kaubamaja taga asuval krundil võib näha väikest rühma noori koljusid, sääre- ning reieluid pintslitega pühkimas. Need on suveks tööle tulnud koolinoored, kes puhastavad Jaani seegi kalmistult välja kaevatud luid.

Nende tööd juhendab OÜ Tael arheoloog Vladimir Sokolovski, kelle sõnul on sellelt kalmistult aastate jooksul välja kaevatud juba 2315 luustikku. “Esimene pool kaevati välja 2001. aastal, siis puhastati 1090 luustikku, nüüd leidsime umbes sama palju,” rääkis Sokolovski.

Elu jooksul umbes 6000 luustiku väljakaevamist ja puhastamist juhtinud arheoloogi sõnul ei erine Jaani seegi kalmistu teistest tavalistest surnuaedadest. Sinna maeti tavalised küla- või linnaelanikud. Kalmistu eksisteeris tema sõnul arvatavasti juba 13. sajandil, ehkki otseseid andmeid selle kohta ei ole.

Sokolovski käe all osalevad väljakaevamistel ja puhastustöödel peamiselt Tallinna koolide noored.

Luukered ümbermatmisele

Pedagoogikaülikooli I kursuse ajalootudeng Aivi Pärisalu (20) on väljakaevamistel käinud juuni algusest saadik ja puhastas üleeile koos teistega luid suuremast liivast. “Nüüd on juba rutiiniks muutunud, aga väljakaevamistel oli põnevam, see oli ikka üllatus, kui maa seest midagi välja tuli,” ütles ta. Lisaks huvile käib neiu jätkuvalt päevast päeva platsil ka rahateenimise eesmärgil.

Sel nädalal puhastasid noored umbes 700–800 luustikku, mis said juunikuus suure kiiruga kuni paarisaja inimese osavõtul krundist välja kaevatud.

Andmed leitud luustike kohta säilitatakse arhiivis. Hiljem saab näiteks kalmistutest või linna demograafilisest ajaloost huvitatud uurija neid materjale kasutada.

Pärast uuringuid maetakse kõik leitud luud ümber Liiva kalmistule, sest luustike väljapanemisel näiteks muuseumi ei ole Sokolovski hinnangul suurt mõtet. “Seegi muuseumis on eksponeeritud fotod neist,” leiab ta sobivama olevat.

Esimesed arheoloogilised väljakaevamised sel platsil algasid 1994. aastal, enne seda, kui Stockmann hakkas oma kaubamaja ehitama.

Platsi kõrval asuvas laos on aga sinistesse kilekottidesse pakitud luustikud kenasti riiulitele tõstetud ja uuringud jätkuvad. Töö lõpetamiseks on Sokolovski sõnul aega piisavalt, 3. augustini.

Luustikke uurib antropoloog

•• Kolmapäeval saabus Peterburist antropoloog, kes hakkab määrama luustike täpsemaid andmeid. “Meid huvitab luustike sugu, vanus, pikkus. Väljakaevamiste ajal oli seda raske uurida,” ütles väljakaevamisi juhendav OÜ Tael arheoloog Vladimir Sokolovski.

•• Kogenud arheoloogi sõnul oskab ta pealevaatamisel kindlaks teha, kas tegu on naise, mehe või lapse luustikuga. Vanuse määramine on aga juba peenem töö ja nõuab eriteadmisi. Antropoloogile on see lihtsam, kuid võtab siiski mitu nädalat aega.

•• Kuulsaid inimesi, kes kultuurilooliselt või muul moel olulised oleks, Jaani seegi kalmistule tõenäoliselt maetud ei ole. Kuulsate inimeste jaoks olid juba tollal eraldi matmispaigad, samuti kirikud. “Niisugustele kalmistutele maeti tavaliselt vaesemad inimesed. Nende nimesid me ei tea,” tõdes Sokolovski. Täpsete isikute väljaselgitamiseks tuleks teha DNA uuringud, milleks paraku raha pole. Ühe luustiku DNA-proovi võtmine maksab Sokolovski sõnul umbes 1500 dollarit.