Eesti mereakadeemia rektori kohusetäitja Peeter Järvelaiu sõnul on kõrgkoolil praegu käsil kiired ajad, sest lisaks haridussüsteemi nüüdisajastamisele tuleb tegeleda uue campus’e planeerimisega.

“Hetkel on käsil nii praeguste hoonete müügi kui ka uue hoonetekompleksi ehitamise ettevalmistamine,” rääkis Järvelaid.

Ehitustööd peaks Järvelaiu sõnul Kopli poolsaarel praeguse Tallinna tehnikaülikooli majandusteaduskonna hoone juures käima minema 2008. aasta alguses, kuid tänaseks on valminud juba ajaloolise Vene Balti laevatehase paekivist peahoone renoveerimiseskiisid.

“Ajalooline hoone peaks välja nägema nagu vanasti, sest sellel hoonel on väga oluline koht Eesti merenduse ajaloos, aga hoonesse endasse ja selle abihoonetesse rajatakse moodsaim küttesüsteem, mida saab kasutada näiteks praktikabaasina,” lisas Järvelaid.

See tähendab, et ajalooline hoone renoveeritakse väljast küll ajaloolisel kujul, kuid maja ise tuubitakse keldrist katuseni täis moodsaimat tehnikat. “Meil on plaanis luua külmakeskus, see tähendab, et vajame uusimat külmatekitamissüsteemi. Seega meil ei ole plaanis ehitada 300 miljoni krooni eest ühiselamut ja peahoonet, vaid üks väga moodne, merehariduse andmiseks parim hoonetekompleks ühes moodsaima seadistusega,” lisas Järvelaid.

Mereharidusmuuseum

Lisaks plaanib mereakadeemia koostöös piirivalvega välja ehitada ka süstasadamas praktikabaasi, kus saavad kodusadama neli-viis alust, mida akadeemia tüürimeeste, kaptenite ja teiste meremeeste koolitamiseks saab kasutada.

Ligi 100-aastasesse laevaremonditehase hoonesse kavatseb akadeemia rajada ka merehariduse muuseumi, mille rajamisel on abiks Tartu kõrgema kunstikooli tudengid ja õppejõud. Järvelaiu sõnul on plaanis taastada hoones kasutusel olnud vana mööbel, seintele paigaldatakse püsi-näitus fotodest, mis kajastavad merehariduse ajalugu.

“Kogu ettevõtmiseks saame raha praeguste hoonete müü-gist. Võlgu me võtma ei pea ja riik ei pea lisavahendeid eraldama,” selgitas Järvelaid. Lähema aasta jooksul paneb mereakadeemia müüki Mustakivi tänaval asuva praeguse peahoone, mis aastate eest ehitati ühiselamuks, merekooli kasutuses oleva Västriku tänava õppehoone ja Luise tänaval asuva merendusteaduskonna hoone.

“Praegu saavad lõviosa tulevastest meremeestest hariduse ühiselamus. See pole mõistlik ja seepärast me sellise grandioosse plaani ette võtsimegi,” lisas Järvelaid.

Mereakadeemia avab sügisest magistriõppe

•• Eelseisvast sügisest alates käivitab mereakadeemia esimesed magistriõpingute õppekavad.

•• Aastaid polnud mereakadeemial võimalik magistriõpinguid läbi viia, sest akadeemia juhil puudus doktorikraad. Praeguse mereakadeemia rektori kohusetäitja Peeter Järvelaiu sõnul on mereharidus sarnaselt lennundusele väga rahvusvaheline ja mida kõrgemal tasemel suudab kool õpinguid korraldada, seda rahvusvahelisemat seltskonda on akadeemiasse õppima oodata.

•• “Konkurents ei saa käia vaid Eesti-siseselt, mereharidus konkureerib teiste sarnaste õppeasutustega nii meie regioonis kui ka maailmas laiemalt,” selgitas Järvelaid. Seni on tulnud mitmetel Eestis meremehe elukutset õppima hakanud inimestel magistri-kraad saada kas Soomes, Rootsis või Venemaal.

•• Enamik magistrikavadest on mereakadeemial plaanis läbi viia koostöös teiste ülikoolidega. Näiteks kriisireguleerimine merel viiakse ellu koostöös sisekaitse-akadeemiaga. Lisaks saab tulevikus magistrikraadi mereakadeemias ka haldusvaldkonnas ja seda õpetatakse koostöös Tallinna tehnikaülikooliga.

••Lähitulevikus saab mereakadeemias koostöös Tartu ülikooliga õppida magistritasemel sadamamajandust.

•• 2007. aastast käivitab mere-akadeemia koostöös Tartu kõrgema sõjakooliga uue magistri-õppeprogrammi, mille läbinutest saavad mereväeohvitserid.