Pildistav radar tuvastab kiiruseületaja isiku
Eestis uudse digitaalse radarkaamera abiga tabatud kümmekond kiiruseületajat on esimesed eeskirjarikkujad, kellel polnud võimalust oma teost taganeda, sest kaamera jäädvustas rikkumise pildile.
“Pildid on piisava kvaliteediga, et näha, kas roolis oli naine või mees, blond või brünett, prillidega või ilma,” ütles maantee-ameti peadirektori asetäitja Harri Kuusk eile eravärvides politseiautosse paigaldatud radarkaamera esitlusel.
650 000 krooni maksva süsteemi katsetuste ajal radarkaamera silma ette jäänud juhid kutsuti politseisse, kus neile näidatud piltidelt võis näha eeskirjarikkumise aega ja kohta, auto kiirust ning ka äratuntavalt roolis istunud juhti. Just need asja- olud ei võimalda patusel juhil ajada süüd kellegi teise kaela. Radarkaamera on politseile praegu hädavajalik abiline, sest Eesti seadused võimaldavad kiiruseületamise eest trahvida auto kasutajat, mitte omanikku.
Põhja politseiprefektuuri liiklusjärelevalve juhtivspetsialisti Villu Vane sõnul tegi radarkaamera katseperioodil üle Eesti umbes 5000 fotot. Kui algul registreeriti palju kiiruseületajaid, siis viimase kahe nädala jooksul ei jäänud radari tööpiirkonnas vahele ühtegi juhti. Vane põhjendas seda sellega, et kaamera on ühtlasi hea ka liikluse rahustamiseks – selleks pannakse tee äärde paiksed või ajutised märgid, mis kujutavad kaamerat. Juba mõnda aega võib selliseid näha näiteks Tallinna lähedal Viljandi maanteel, kus toimus uue radarkaamera esitlus.
Samal ajal lubab seadus Vane sõnul mõõta kiirust ka varjatult, mis tähendab, et juhte võib ootamatu kontroll oodata ükskõik kus.
Veel neli radarit
Maanteeameti eelmisel aastal ostetud, pikalt katsetatud ning täiustatud radarkaamera ei suuda üksi Eesti teedel valitsevat kaost lõpetada. Väikse sammu kontrolli tõhustamise suunas astub maanteeamet järgmisel aastal, kui kahele maanteele paigaldatakse neli linnupesakasti meenutavat radarkaamerat. Nagu eile esitletud liikuv Gatso radarkaamera, nii mõõdavad ka need neli kiirust, jäädvustades samal ajal eeskirjarikkuja ning tema auto numbri.
Selleks, et liiklejaid võimalikult tõhusalt ning pikal distantsil ohjes hoida, jagatakse radarkaamerad 40 täpselt samasuguse kujuga nn pesakasti vahel, et juhid ei teaks, milline neist kiirust mõõdab. Need radarid paigaldab maanteeamet Tallinna-Tartu maanteele Järva maakonnas ning Tallinna-Peterburi maanteele Virumaal. Kaamerate muretsemiseks ja paigaldamiseks võib maanteeametil kuluda üle kümne miljoni krooni.
Niisugust moodust liikluse rahustamiseks ja samal ajal ka eeskirjarikkujate tuvastamiseks kasutavad paljud Euroopa riigid. Osas riikides on tavapärane radarkaamerate ja nendega välimuselt sarnaste kastide ühiskasutus, kuid näiteks Rootsi plaanib lähiajal kõikidesse sellistesse kastidesse pärisradarid paigaldada.
Tulevik: trahviteade otse radarist
•• Eestis võib tulevikus hakata toimima süsteem, kus radarkaamera jäädvustatud pilt jõuab koos trahvinõudega patuse autojuhi postkasti. Selline süsteem toimib mitmes Euroopa riigis.
•• Praegu tuleb Eestis radarkaamera tööpiirkonnas kiirust ületanud inimene kutsuda politseisse, kus talle näidatakse sündmuskohal tehtud ülesvõtet.
•• Politseisse saabuv isik võib olla nii auto kasutaja kui ka auto omanik.
•• Suurel osal juhtudel pole aga kasutaja auto tegelik omanik, näiteks siis, kui auto kasutamise õigus on mitmel inimesel, auto kuulub rendifirmale või liisingu-ettevõttele.
•• Võrreldes fotot ja isikut, selgub politseis, kes oli tegelikult eeskirja rikkumise ajal roolis.
•• Politsei liiklusspetsialisti Villu Vane sõnul teevad näiteks Prantsusmaal radarkaamerad politsei eest suure töö ära. Need salvestavad eeskirja rikkumise, tuvastavad auto numbri, võrdlevad seda autoregistri andmebaasiga ning trükivad trahvikviitungi koos sündmusest tehtud pildiga välja. Kviitung saadetakse autoomanikule koju.
•• Eestis ei saa sellist meetodit kasutada isegi siis mitte, kui meil oleks radarkaamerad kõikidel teedel, sest varem mainitud seaduse järgi ei saa karistada mitte autoomanikku, vaid eeskirja rikkunud inimest, kes võivad olla eri isikud.
