Kalju Suur tähistab juubelit fotonäitusega
“Kuna inglise keel on moes, siis võib mu kohta öelda Cliff Great,” muheleb fotograaf Kalju Suur oma 80. sünnipäeva näituse avamisel ja täpsustab, et tegemist on lausa rokitähe nimega.
Mehelt, kes on Eesti Vabariigist kümme aastat ja neli päeva noorem, ei oskaks niivõrd nooruslikke nalju oodata. Kuid nagu teab oma peokõnes rääkida šaržimeister Heinz Valk, olla Kalju Suure komplimendid modellidele veel klass omaette – lausa pisikesed poeesid.
Juubelinäituse kohta ütleb vanameister tagasihoidlikult, et sinna sai valitud kaht sorti pilte.
Üks sort on valik fotosid kahelt mulluselt suursündmuselt: Neeme Järvi juubelilt ja laulupeolt. Seal nad ongi – hollywoodilik dirigent Neeme Järvi, laulukaare all juukseid lehvitav Tõnis Mägi ning poest porgandeid küsinud anekdoodijänese saatust jagav kultuuriminister Laine Jänes.
Teine sort on menukamad ja humoorikamad pildid läbi aegade. “Et näitus igav poleks,” selgitab Suur, kes nimetab portreed oma “kohustuslikuks” ning olemuspilti vabatahtlikuks žanriks.
Tabab helgeid hetki
Vanameistrist kümmekond aastat noorem ametivend Jaan Klõšeiko peab Kalju Suure eripäraks võimet tabada inimeste sügavamaidki tahke ja ümbritseva maailma helgeid hetki. “Tema inimjaatav ellusuhtumine torkab tühikargamise taustal silma,” sõnab Klõšeiko, täpsustades, et Suure pildid eristusid seepärast juba Nõukogude võltsoptimistlike propagandapiltide seast.
“Ja vaata seda pilti,” osutab Klõšeiko vasaku seina viimasele fotole, Kalju Suure portreele. “Selle pildi tegi Raphael Gianelli-Meriano. See on sürrealistlik pilt – Kalju hoiab siin käes silma fotot ja tal on üks silm kinni. Raphael ise on sellel pildil, mis fotol Kalju ees laual lebab,” räägib ta. Detailid, jutukad detailid.
Kalju Suur
Inimene
fotokaameraga
•• Sündinud 18. veebruaril 1928 Tallinnas.
•• Pildistama hakkas Nõukogude armees aega teenides.
•• Töötanud Marati tekstiilivabriku mehaanikaosakonnas.
•• Alates 1978. aastast vabakutseline fotograaf.
•• Tallinna fotoklubi liige ja fotogrupi Stodom asutajaliige.
•• Teinud põhiliselt kultuuriteemalisi päevapilte ja portreid, viljelenud akti- ja reportaaÏifotot, olles aastail 1988–1991 laulva revolutsiooni vabatahtlik reporter.
•• Osalenud 150 rahvusvahelisel näitusel.
•• Korraldanud 104 isikunäitust Eestis, Austraalias, Kanadas, Prantsusmaal, Poolas, Soomes, Ungaris, Venemaal, Lätis, Leedus, Kasahstanis ja mujal.
•• 1999. aastal anti talle elutööpreemia ja 2001. aastal Valgetähe IV klassi orden.
•• Kalju Suure juubelinäitus rahvusraamatukogu fuajees on avatud 21. veebruarini.
•• Ta on välja andnud hulgaliselt fotoraamatuid. Nende seas: ”Häbematult ilusad naised” (2001), ”Noppeid kultuurkihist” (2001), ”Tere, Eesti!” (2003), ”Katmata kaunitarid” (2006), ”Lõbusad momendid” (2007).
