Määrusega võetakse Eestis kaitse alla väljaspool kaitsealasid olevad kuus kaljukotka elupaika – kokku 2333 hektaril – , millest enamik asub riigimaal, teatas keskkonnaministeerium.

Kaljukotkas on Euroopas ohustatud linnuliigina arvatud Euroopa Liidu linnudirektiivi I lisasse, mistõttu on kõik kuus püsielupaika liidetud tervikuna ka Natura 2000 alade hulka. Püsielupaikade maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale sihtkaitsevööndisse ehk siis majandustegevuse piiramise astmelt kõige rangemale alale.

Püsielupaigas on lubatud viibida, korjata marju ja seeni ning jahti pidada vaid 1. augustist 14. veebruarini ehk ajal, mil see ei häiri kaljukotka pesitsemist või poegade kasvatamist.

Muul ajal on inimeste viibimine püsielupaigas lubatud järelevalve ja päästetöödel, loodusobjekti valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevuse korral ning kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul teostataval teadustööl.

Kaljukotkas (Aquila Chrysaetos) on I kaitsekategooria linnuliik, kelle soodsa seisundi tagamiseks tuleb vastavalt looduskaitseseadusele võtta kaitse alla kõik teadaolevad ja keskkonnaregistris registreeritud pesapaigad.

Kaljukotkas pesitseb hajusalt üle kogu mandri-Eesti ja Hiiumaa. Looduskaitse all olev liik on viimastel aastakümnetel oma arvukust tasapisi taastanud, ulatudes nüüdseks kuni 60 paarini.

Kotkapaar rajab üldjuhul oma pesa lageraba servale sobilikule puule. Eestis pesitseb igal aastal ligikaudu 30 paari kaljukotkaid, kes sõltuvalt aastast kasvatavad üles 4-16 poega.

Eestis pesitseva kaljukotka sagedasemaks saakobjektiks on kanalised (metsis, teder) ja valgejänes. Lisaks satub toidusedelisse ka sookurge, ronka, rabades pesitsevaid kurvitsalisi ja parte, kährikut, rebast, metsnugist, oravat, metskitse ja halljänest.