Kogu Eestis puudutab see üle kümne tuhande inimese, öeldi Eesti patsientide esindusühingust (EPE). Ainuüksi Tallinnas oli möödu­nud aasta statistika järgi ligi 3800 hooldusravi vajavat haiget.

„Meie hinnangul on see patsientide jaoks väga halb ja diskrimineeriv otsus, võiks isegi öelda, et kurikaval,” ütles Eesti Päevalehele EPE infojuht Anne Veskimeister. „Omaosaluse kehtestamisega tõrjutakse teenuse juurest neid, kes pole maksejõulised – seega eiratakse solidaarsusprintsiipi ja jäetakse osa abivajajaid lihtsalt abita,” lisas ta.

Pelgalt nn lamamistasu

Praeguseni omaosalust hooldusravi esimesel kolmekümnel päeval ei olnud. Lisaks on siinkohal oluline rõhutada, et kolm tuhat krooni kuus tähendab pelgalt nn lamamistasu – teisisõnu tuleb protseduuride eest patsiendil niikuinii maksta, mis kergitab hooldusravi reaalset hinda olenevalt konkreetse haige vajadustest kuni mitme tuhande krooni võrra.

Veskimeistri sõnul võib oma­osaluse kehtestamisega kaasneda ka olukord, kus maksejõuliste klientide puudusel sureb osa hooldusravihaiglaid lihtsalt välja ja personal jääb tööta. „Vaatamata sellele, et vajadus teenuse järele on ühiskonnas suur,” lisas ta. Pikemas perspektiivis oleks omaosaluse kehtestamine ühingu arvates siiski õigustatud, kuid inimesi võiks selleks pikema perioodi jooksul ette valmistada – näiteks praegustel noortel oleks võimalik sarnaselt pensionikindlustusfondiga ko­gu­da raha vanadus- või haiguspäevade jaoks.

Maksmine jääb perekonnaseaduse kohaselt omaste ehk laste või vanemate kanda. Kui lapsi või vanemaid ei ole, toetab patsienti kohalik omavalitsus. „Kõige halvemas seisus on need haiged, kelle lähedased ei ole valmis või nõus perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi kandma,” ütles Veskimeister. Sel juhul peaks patsient hakkama ise kohtu kaudu kulusid välja nõudma. Omavalitsus toetab vaid neid patsiente, kelle lähedased dokumentaalselt tõestavad, et ei ole võimelised hooldusravi eest maksma.

Eesti Päevaleht käis olukorda uurimas 120-kohalises Järve hooldushaiglas. „3000 krooni kuus käib selgelt üle jõu, 1500–2000 krooni oleks talutav,” ütles viimane pool kuud selgroovigastusega haiglas lebanud Valve, kelle abikaasa viibib samal ajal teises hooldushaiglas. Maikuus 90. sünnipäeva ootav ja väljaspool haiglarežiimi veel omaette elav Elvi saab enda sõnul niikaua hakkama, kuni lapsed-lapselapsed toetavad. „Kamba peale kuidagi suudab ikka maksta. Mõnes mõttes on hea tunne maksta, kuidagi väärikam,” ütles ta.

Poliitikauuringute keskuses Praxis äsja valminud Eesti patsiendi tulevikuvõimaluste uurin­gu tulemused annavad hooldusteenuste olukorrale hävitava hinnangu, nimetades vaatamata väga kiirele rahastamise kasvule 2004.–2008. aastani valdkonda vähe arenenuks. Rahvusvaheline võrdlus näitas, et hooldusteenuseid pakutakse neli-viis korda vähem, kui tegelikult on vaja – hooldushaigla puhul on rahastatud ainult viiendik ja koduhoolduse puhul kõigest 15% vajadusest. Hooldusteenustesse, mille alla kuuluvad ka järel- ja taastusravi, oleks vaja investeerida vähemalt neli korda rohkem, Põhjamaade tasemele jõudmiseks peaks arengusse panustama senisest koguni kümme korda enam.

Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja Vahur Keldrima sõnul võib arvata, et oma­osaluse kehtestamise korral teenuse kättesaadavus väheneb.  

Hooldusravile eraldati linna eel­arvest nii 2008. kui ka 2009. aastal 3 miljonit krooni. And­me­id, kui paljude patsientide rahakott hoobi saab, ametil pole.

Kommentaar

Ester Pruuden,

Eesti õdede liidu president

Vajadus iseseisva statsionaarse õendusabi järele on elanikkonna hulgas pidevalt suurem, kui seda on suudetud pakkuda. Inimeste omaosaluse kasv teenuse tarbimisel on kindlasti probleem, s.t paljud abivajajad ei saa vajalikku teenust endale tõenäoliselt lubada. Teine oluline teenus, mida haigekassa rahastab praegu veel täiel määral, on koduõendusteenus. See peaks osaliselt aitama katta iseseisva statsionaarse õendusabi vajadust, kuid asendada koduõendus teist teenust kindlasti ei saa. Koduõendusteenus on õe osutatav õendusabi patsiendi kodus inimesele, kes ei vaja haiglaravi ning on suunatud kodusele ravile.