Arvustus: Pinteri vanamehed ja teenrid klaarivad suhteid
Kaks inglise härrasmeest ja kaks teenrit klaarivad Rakvere teatri laval omavahelisi suhteid, püüdes selgeks teha, kes on kes. Ja mida keegi taotleb. Näitemäng, milles see kõik toimub, on hiljutise nobelisti Harold Pinteri „Eikellegimaa” – üks kõva dramaturgiline pähkel.
Harold Pinter pole Rakvere teatrile sugugi võõras nimi, seal on mängitud väga edukalt Pinteri „Majahoidjat”, mille säravalt lavastas kadunud Mati Unt. Seos tolle lavastusega on täiesti olemas Toomas Suumani kaudu. Kui tookord mängis Suuman paadialust Daviest, siis nüüd on ta literaadist härrasmees, kes suunab vägesid. Ent samal ajal on ta laostatud alkoholist. Suuman ei hoia kokku näitlejaväge, et tuua see asjaolu valusalt, aga lamedusi vältivalt esile. Tegemist on õnnestunud rolliga, milles on pinterlikku teravust ja absurdi. Kus peegeldub autori jaoks oluline võimu probleem.
Teine vanahärra, Spooner, keda mängib Volli Käro, on lavaletulekul mees, kes kannab saladust. Näitleja alustab just õige tooni pealt, intrigeerides alamat teenijarahvast Fosterit (Margus Grosnõi) ja Briggsi (Eduard Salmistu) ning ka publikut. Kahjuks katkeb teadmatuse ja salapära mõttelõng aeg-ajalt ja lavastuse pinge lahtub. Pinterile omastes võimumängudes, mis laval maad võtavad, on Foster rabedavõitu, aga näitlejana, mitte karakterina, mis olnuks täiesti teostatav lahendus. Veenvam on Salmistu Briggs, kes mängib välja diskreetsuse ja sisemise rahu.
Pinter on pärl mängukavas
Teise vaatuse arveteklaarimises on omad kõrghetked, kuid ka hõredamad kohad. Karakterite ja olukorra analüüsis pole mitte just kõiges hea tulemuseni jõutud. Rakvere teatri „Majahoidjaga” võrreldes on „Eikellegimaa” muidugi nõrgem. Tegelaste võitluse oma kohakese eest päikese all oleks võinud selgemalt ja teravamalt välja mängida. Kuid peamine Pinteri draama koest on ära tabatud. Lavastust võib kokkuvõttes iseloomustada väljendiga enam-vähem pihtas. Et tegemist on nobelisti kõrgkultuurse materjaliga, siis on arvestatav tulemus täiesti saavutatud.
Vajakajäämistest hoolimata paistab lavastuses välja mingi hea vaim, tegijate koostöötahe ja parimad püüdlused. Lavastus annab lisaks tegijatele prestiižipunktid ka teatrile, Harold Pinteri nimi on mängukavas kui pärl, mis õilistab näitekunsti.
Külalisetendus
„Eikellegimaa”
Harold Pinteri näidend
