Ettepaneku Maardu hiie piire senisest oluliselt laiendada tegi muinsuskaitseametile looduslike pühapaikade eksperdikomisjon. Komisjoni esimees Heiki Valk ütles, et senistes piirides on tegelikust hiiest kaitstud ainult väike osa. Sellepärast tuleks komisjoni arvates praeguse vaid veidi üle kuue hektari suuruse hiieala külge liita veel ümberkaudseid metsatükke, mis suurendaksid hiie pindala ligi 54 hektarini.

Muinsuskaitseameti peainspektorite osakonna juhataja Ilme Mäesalu selgitas, et praegusel kujul piiritleti Maardu hiis ametile teada olnud andmete põhjal.

Pärast seda, kui Eremka OÜ hakkas selle äärde jäänud kinnistul puid langetama, seadis aga maausulisi koondav Maavalla Koda piiride määramise õigsuse kahtluse alla ja tegi omalt poolt muinsuskaitsjatele ettepaneku hiit laiendada.

Omaniku huvid riivatud

Selle ettepaneku põhjal tegi muinsuskaitsjatele omapoolse hiie piiride muutmise ettepaneku ka looduslike pühapaikade eksperdikomisjon. „Meie ülesanne on nüüd see ettepanek läbi analüüsida – kaaluda poolt- ja vastuargumente ning selle põhjal langetada otsus, kas ja millises ulatuses tuleks hiie piire muuta,” ütles Mäesalu ja lisas, et otsuste tegemiseks vajalike uuringute ja analüüside tulemused loodab amet kätte saada juba septembris.

Mis saab siis, kui ka täiendavad eksperdihinnangud peaksid kinnitama, et hiie piire tulekski laiendada ka eraomanduses olevatele, sealhulgas eelmisel sügisel Eremka OÜ poolt riigilt ostetud kinnistutele, ei tahtnud Mäesalu veel kommenteerida. „Me ei oska ju praegu öelda, kas ekspertkomisjoni poolt ette pandud piirid on põhjendatud või mitte, kõik edasised tegevused sõltuvad ju analüüside tulemustest,” sõnas Mäesalu.

Asjatundjad on märkinud, et hiie piire laiendades oleks riigil mõistlik Eremka OÜ-lt kinnistud tagasi osta.

Eremka OÜ metsaülem Mirkko Koppel ütles, et ettevõte suhtub oma kinnistutel äsja kehtima hakanud raiekeeldu segaste tunnetega. „Oleme pahaaimamatult sattunud veidrate sündmuste keskpunkti,” ütles Koppel.


Luba antud, luba võetud

Muinsuskaitseamet andis ettevõtte raielubadele kooskõlastuse, kuid niipea kui esimene langetustraktor Pajumardi kinnistul tööle hakkas ja sellest avalikkuses suur kära tõusis, otsustas amet tööd siiski seisata. „Probleemi lahendamiseks on koostatud ekspertkomisjon ja peetud mõttetalguid, kuid meid kui omanikke pole nendele koosviibimistele kutsutud,” nentis Koppel.

Ta lisas, et kui riik peaks tahtma maa ära osta, on ettevõte läbirääkimisteks valmis. „Soovime saada tagasi kinnistute eest tasutud ostuhinna, tehtud kulutused ja intressikulu,” lausus Koppel.