Elektriinsener: säästupirn on kallis ja tervisele ohtlik
"Ja rahaliselt on nii, et üks säästulamp maksab peaaegu kümme korda rohkem kui hõõglamp. Säästulambis on veel see, et ta virvendab ja et ta on tervisele ka veel kahjulik," leidis Laurson.
Kevadel avaldati Suurbritannias uuring, mille kohaselt võivad säästupirnid muuhulgas tekitada vähki ja migreeni, mistõttu neid ei soovitata panna näiteks inimese pea läheduses asuvatesse lugemislampidesse. Laursoni sõnul on säästulampide juures ka tugev elektriväli.
Samuti ei anna säästupirni kasutamine mingit rahalist säästu, vaid Laursoni sõnul pigem tühjendab tarbija rahakotti.
"Ma arvan, et Eesti Energiagi võiks teha reklaami sellele, et rohkem energiat tarbida, seepärast, et meie võrguteenindus ja selle remondikulud jäävad ikka samaks. Võib-olla tõusevad, aga kui me elekrit säästame nendesamade tühiste asjadega, mis teevad meie rahakoti tühjaks, siis viimaks läheb elektrihind kõrgeks kui me hakkame "päris säästma"," leidis Laurson.
Ta lisas, et ükski tootev äriettevõte pole siiani teinud reklaami säästmisele, sest siis nad läheksid pankrotti.
"Elekter on kaup, mis vajab samamoodi reklaamimist, et tarvitage niipalju kui vaja," märkis ta.
Euroopa Liit hakkas paar aastat tagasi rakendama programmi, mille kohaselt keelustati kõigepealt 100-vatiste ja seejärel 75-vatiste prinide tootmine, selle aastaga on järg jõudnud 60-vatiste juurde.
See tähendab, et tarbija peab varude lõppemisel hakkama kasutama säästupirne, mis on tunduvalt kallimad ja kipuvad kiirelt läbi põlema kohtades, kus neid tihti kustutatakse - näiteks vannitoas.
