Eesti asi: sikutipüük, Seto kuningriik või Jaani kirik Peterburis?
Mitte ainult mu elektrooniline postkast pole Eesti asjadest pungil. Ka telefon heliseb, nõudlikud hääled nõuavad ilmtingimata ühe või teise asja lülitamist hääletusse. Kui ei lülitata, siis…
Teist nädalat püsib internetis antud häälte arv 3200 ringis, mis tähendab, et kokku on Eesti asjade poolt hääletatud juba enam kui 12 000 korda.
Lõppenud hääletusvooru, nii nagu ka eelmise, võitsid looduskaamerad, kogudes sel korral 26,8% häältest ehk nende poolt hääletati 861 korda. Välja langesid Tauno Kangro skulptuurid – 4,7%, „Õnne 13” – 5,4% ja põlevkivi – 5,9% häältega.
Uued kandidaadid on siin.
Sikutiga kaamose vastu
„Jääalune kalapüük, sikutipüük on ürgne Eesti asi,” rõhutab kuulsaim kalastamise propageerija Vladislav Koržets. „Vanimad sikutid on pärit 5000 aasta tagusest ajast. Kas on veel teist nii ürgset tegevust, millega tänapäevalgi tegeldakse?”
Koržets rõhutas, et ka sõnad „sikuti” ja „sikutipüük” on omased vaid Eestile ning pärit Peipsi veerest. Mis aga kõige tähtsam, märgib kalameeste hea haldjas, sikutipüük on parim põhjamaine ravim kaamose vastu, sest sellist valgusekogust nagu lumivalgel järvel muul moel kätte ei saa.
Sikutipüüdjate laulupeoks on talvine Kuldkala võistlus, mis sel aastal toimub juba 14. korda. Ja esimest korda Viljandi järvel. Parimatel päevadel on sikutiga kuldkala püüdnud 3500 mehe ja naise ringis, koos pöidlahoidjatega on neid kokku olnud ligi 7000.
Ent seegi arv kahvatub Peipsi järve talvise sikutipüügihulluse ees. Parimatel kevade haku püügipäevadel on piirivalve jääl kokku lugenud kuni 800 sikutimeest. Ainuüksi registreeritud kalamehi käib talve jooksul jääl 34 000 ringis. Paljud on tulnud kogunisti Lätist. Ja mitte ainult – sikuteid on järvejääl hoidmas nähtud ka Musta Mandri poegi. Eesti eksootika missugune!
Ning Peipsi ääres ise ehitatud masinad järvejääle minekuks – hiigelsuurte rehvidega karakatitsad –, neidki mujal ilmas ei kohta.
Riigita setode riik
Kuulus seto laulumees Paul Hagu käis 1991. aasta suvel Norras. Ja nägi, kuis Norra ja Rootsi metsasoomlaste järglased kuulutavad igal aastal kolmeks päevaks välja Metsasoome Vabariigi ega allu sel ajal Norra kuningale. Mõte Pauli peas küpses – selline riik kõlbaks setodelegi. Obinitsa rahvas Aare Hõrnaga eesotsas võttis asja nii tõsiselt, et 1994. aasta
20. augustil kuulutatigi seal välja esimene Seto kuningriik.
Tänavu augustis toimus Obinitsas juba 18. Seto kuningriigi päev, kus lisaks jumal Peko maapealsele asemikule ülemsootskale valitakse välja ka hulk kuningriigi meistreid. Näiteks õllepruulimises, kandle- ja karmoškamängus, aga ka kasatski tantsimises. Kes on Seto kuningriigi päevadel käinud, need väidavad – tegemist on väga eripärase Eesti asjaga, millesarnast mujal ei kohta.
Eestluse kants Peterburis
Eesti Päevaleht on viimase kuu jooksul saanud üle kahekümne ettepaneku lülitada Eesti asja 2011 valimistele Peterburi Jaani kiriku taasavamine. Ühegi teise asja puhul pole sellist soovituste sadu tulnud.
1860. aastal Peterburis valminud Jaani kirik on läbi ajaloo olnud märksa enam kui pelgalt kirik. See oli Jakob Hurda, Villem Reimani, Mihkel Lüdigi, Miina Härma ja Rudolf Tobiase tööpaik. Kirik oli võõrsil elavate eestlaste kants, mille juurde kogunes näiteks 1917. aastal 40 000 sealset eestlast, et minna sinimustvalgete lippude all rongkäigule.
Kiriku restaureerimine läks maksma 130 miljonit krooni. Hoone pühitseti 20. veebruaril 2011 president Toomas Hendrik Ilvese osavõtul. Oma koha kultuurikantsina peab kirik veel leidma. Ponnistused on igatahes muljet avaldavad – detsembrikuus toimub kirikus kavakohaselt 13 kontserti.
Sel nädalal hääletusel:
Uued tulijad
1. Sikutiga kalapüük
2. Seto kuningriik
3. Peterburi Jaani kiriku
renoveerimine
Vanad olijad
4. Mulgi kapsas – 6,3% häältest eelmises voorus
5. Külaliikumine Kodukant – 7%
6. Sajakroonine – 7,9%
7. Rahvaraamatukogu – 8,7%
8. Künnivõistlus – 10,3%
9. „Teeme ära!” maailmakoristuse talgud – 16,9%
10. Looduskaamerad – 26,8%
Tähtsad kontaktid
Eesti asjade pakkumiseks:
www.epl.ee/eestiasi
Hääletada saab, kui avate veebis viimase Eesti asja loo, sealt leiate hääletusmasina.
Lisainfo telefonil 322 3487
