Ansipi esitatud kava järgi peaks praegu maksimaalsel ehk 4,2 protsendi tasemel olev maksemäär alanema tulevast aastast kolmele protsendile. See tähendab kõigile töötajatele ja ka ettevõtjatele päris olulist maksukoorma leevendust.

„Jah, olen seda korduvalt öelnud ning ka koalitsioonileppes on kirjas, et töötuskindlustuse maksemäär peab alates 2013. aastast langema,” märkis Ansip.

Kuid konkreetne ettepanek on siiski neli korda suurem kui seni valitsuse ametlike kavade järgi eeldatud maksemäära alandamine. Näiteks kas või rahandusministeeriumi viimases – 2011. aasta suvises – majandusprognoosis arvestati 2013. aastast vaid 0,3-protsendipunktise maksemäära vähendamisega.

Peaminister otsesõnu küll ei öelnud, et töötuskindlustuse maksemäära olulise vähendamise plaaniga väljatulek oleks seotud sel nädalal aset leidvate õpetajate ja ametiühingute streikide nõudmistega, kuid kasutas juhust neile vastata.

Esiteks jagas Ansip streigid kaheks, lahutades teineteisest õpetajate palgamure ja ametiühingute poliitiliste nõudmistega aktsioonid. Õpetajate valitud streigiteesse suhtus ta isegi teataval määral mõistvalt, et nende sissetulekut puudutavad murekohad laiemalt pärale jõuaksid.

Ühtlasi toonitas peaminister, et riik saab ümber jagada vaid seda, mida maksumaksjad talle maksavad. Ja mõnedki siit-sealt välja pakutud õpetajate palgatõusu võimalikud katteallikad pole lihtsalt konkreetsele valitsusele vastuvõetavad. „Kas palgatõus võiks tulla kaitsekulude, maksutõusu või võlgu võtmise arvelt? Ei, selleks pole valijad andnud valitsusele mandaati,” kinnitas Ansip.

Erandlik hüvitis

Tema sõnul on lahenduse välja pakkunud haridusminister Jaak Aaviksoo. „Haridusreform on vaja ära teha,” kinnitas Ansip ja lisas, et õpetajate palga tõstmiseks raha leidmist takistab Eesti „üledimensioneeritud koolivõrk”.

Ametiühingute streikide poliitilistest nõudmistest kõneledes oli peaminister rangem. Rääkides ametiühingute nõudmisest mitte tühistada 2013. aastast jõustuma pidavat poolte kokkuleppel või omal soovil töölt lahkujate hüvitist, tõi ta esile mitu põhjendust vastupidiseks.
„Töölepingu seaduse läbirääkimiste ajal lepiti kokku selles Euroopaski suhteliselt erandlikus hüvitises. Riikideks, kus seda saadakse, on ainult Bulgaaria, Küpros, Ungari, Malta, Läti, Leedu ja Saksamaa,” ütles Ansip. „Eestis leppisid sotsiaalpartnerid uue töölepingu seaduse tegemise ajal kokku, et kõik uue seadusega seotud kulud peavad saama kaetud maksimaalselt 1,5-protsendise töötuskindlustusmaksega. 2009. aastal oli selge, et see pole võimalik, ning hüvitise kehtima hakkamine lükati sotsiaaldemokraatide ettepanekul edasi.” Ta lisas, et ka praegu pole võimalik kulusid 1,5-protsendise makse kogumääraga katta, seda ka ilma uue hüvitiseta.



Keskmise palga saaja võidab 83 eurot aastas

Kui valitsus tõesti alandab töötuskindlustusmakse määra praeguselt 4,2 protsendilt kolmele, jääks keskmise palga saajale tuleval aastal kätte ligi 83 eurot rohkem.

Töötuskindlustusmakse jaguneb töötaja ja tööandja vahel põhimõttel: kaks kolmandikku, üks kolmandik. Nii et kui praegu on makse suurus 4,2 protsenti palgast, siis 2,8 protsenti maksab töötukassasse töötaja ja 1,4 protsenti tööandja.

Kui makse väheneb 1,2 protsendipunkti võrra (4,2-lt kolmele), siis sellest on töötaja osa vastavalt 0,8 protsenti.

Eesti keskmine brutopalk oli 2011. aasta neljandas kvartalis 865 eurot. Ansipi lubatav maksuvähendus jätaks sellist palka saavale inimesele kuus täiendavalt kätte ligi seitse eurot ja aastas 83 eurot.