Aastast aastasse oleme harjunud lugema uudiseid, et keskkonnavaldkonnas rikutakse meil kõige rohkem seadust just kalanduses. Näiteks kui mullu registreeris keskkonnajärelevalve eest vastutav keskkonnainspektsioon üle Eesti ühtekokku 2326 rikkumist, siis kalandusega oli neist seotud 1420. Kõigist rikkumistest enam kui pool tehakse kalanduses.

Seejuures panevad suurema osa kalapüügiga seotud rikkumisi toime harrastuspüüdjad, sest nende hulk on lihtsalt niivõrd suur: hinnanguliselt naudib meie kalavetel õngitsemist 300 000 kalastajat. Kui sellele arvule juurde panna ka kutselised kalurid, võib tunduda, et rikkumiste hulk polegi tegelikult
nii suur.

Seevastu inspektorite hulk, kes peavad kogu kalapüüki kontrollima, tundub kalastajate rohkust arvestades üliväike. Keskkonnainspektsiooni andmeil on näiteks sel aastal veekogusid, kalureid, laevu ja muid objekte käinud pea 6000 korral kontrollimas 38 töötajat.