Prokurör Steven-Hristo Evestus toob välja, et majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts avaldas survet ühele ettevõtjale, et ta ei vaidlustaks kohtus teise ettevõtja võitu, ise teades, et see vaidlustus oleks võinud sellele ettevõtjale edukas olla.

Eesti riigil oli võimalik eri teelõike parandada umbes kuue miljardi krooni või umbes 400 miljoni euro Euroopa ühtekuuluvusfondi rahaga. Üks teelõik, mis korda tehti, on Loo-Maardu teelõik.

Tehti ühispakkumine

Kui riigihange välja kuulutati, võitis kõige odavama pakkumise teinud AS Merko Ehitus (289 miljonit krooni ehk 18,5 miljonit eurot), kes tegi ühispakkumise Läti sõsarfirma SIA Merksiga ja Tallinna Teede aktsiaseltsiga. Juba siis tekkis maanteeameti riigihankekomisjonil mure, kas ühispakkujad oleksid pidanud kvalifitseeruma. Prokuratuuri määrusest selgub, et pärast vaidlusi lasti komisjoni juht lahti, kuid vaidlused ei lõppenud.

Need lõppesid siis, kui maanteeamet oli taaskord Merko ühispakkumise võitjaks tunnistanud, teiseks parema pakkumise teinud Nordecon Infra oli selle vaidlustanud ja rahandusministeeriumi juures asuv riigihangete vaidluskomisjon oli Nordeconi kahjuks otsustanud.

Kaotajate juhatuse esimees Erkki Suurorg teatas 8. veebruaril 2010 Äripäeva Ehitus­uudistele, et Nordecon ei kaeba otsust edasi, et „keerukatel aegadel saaks riik liikuda edasi olulise lepinguga, mis annab sõltumata peatöövõtjast tööd paljudele inimestele.”

See tsitaat saab uue tähenduse avalikuks tulnud prokuratuuri määruse kaudu, kus on öeldud, et 3. detsembril kirjutas majandus- ja kommunikatsiooniminister oma kirja lõpus: „Homme või laupäeval võin vajadusel Lumanilt paluda riigimehelikkust.” Seejärel on tuvastatud, et 2009. aasta detsembris palus Parts Nordecon International AS juhatuse esimehelt Toomas Lumanilt, et viimane ei vaidlustaks maanteeameti otsust. Prokuratuur järeldas: „Tulenevalt eeltoodust ei kaevanud AS Nordecon Infra Riigihangete vaidluskomisjoni 29.01.2010 otsust nr 3-10/113002 halduskohtusse.”

Majandusminister ja maanteeameti toonane juht Tamur Tsäkko olid teadlikud, et Merko Ehitus oli SIA Merksi kohta esitanud varasemate projektide suhtes valeandmeid. Samas oli üks teine ettevõtja hankelt eemaldatud just taoliste valeandmete tõttu.

Kokkuvõttes tunnistasid maanteeameti ametnikud, et kui Nordecon oleks selle otsuse halduskohtus vaidlustanud, oleksid nad tõenäoliselt saavutanud ka võidu.


Konkurentsi piiravad tingimused?

Kuigi Eesti Päevalehe trükkimineku ajaks polnud võimalik saada Juhan Partsi kommentaari sellele, mida ta „riigimehelikkuse” palumise all mõelda võis, saab prokuratuuri määrusest ja ka hilisematest väljaütlemistest aimu, miks ta selle käigu tegi.

Loo–Maardu tee-ehituse hanke esialgsed tingimused olid sellised, et kvalifitseerinud oleks vaid üksikud firmad. Ulmeliste tingimuste muutmise nimel soovis SIA Merks hanketingimuste muutmist. Ka selle puhul saatis Parts maanteeameti juhile Tsäkkole järelepärimise, kus palus teavitada nimeliselt, kes taolisi tingimusi hankele lisab ja „sellega konkurentsi vähendab”.