Tallinna linn on nõus kaaluma osa tänavate maanteeametile andmist

Pealinn ei ole uuest transiitliiklusega tänavate hooldusfondist saanud ühtki eurot.

Esmaspäevase Eesti Päevalehe artiklis olid maanteeameti ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi inimesed väga ettevaatlikud teemal, kas riik võiks hakata ise hooldama Tallinnas osa magistraale, millel on suur transiitliiklus.

MKM viitas sellele, et omavalitsused on siiski iseseisvad ja tänavate hooldamise ülevõtmisega kaasneks hulk probleeme, mis nõuaks linna juhtimisse sekkumist.

Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf on konkreetsem: see, et omavalitsus annab maanteeühendusteks olulise teeosa maanteeametile, ei ole tavatu. „Tallinna linn on valmis kaaluma riigimaanteede või sadamaühendustest tuleva transiitliiklusega seotud tänavate üleandmist maanteeametile eeldusel, et amortiseerunud teelõikudel teostatakse kõik vajalikud ehitustööd ja teekasutajate jaoks liikumistingimused paranevad,” sõnas abilinnapea.

Tallinna kohalike teede nimekirja järgi asub Tallinna linna piires üheksa riigimaanteed ja kolm juurdepääsuteed sadamasse pikkusega 70,8 kilomeetrit ja kogumahus 1 152 559 m2. „Linna piires asuvad riigimaanteede pikendused ja sadama juurdepääsuteed on vabariigi kontekstis vaieldamatult suurima koormusega. Neist paljud – Vabaduse puiestee, Narva maantee, Rannamõisa tee – vajavad kohe remonti,” tõdes Klandorf.