Eesti teed on remondigraafikust neli aastat maas

Soome nõuded näevad ette Eestis tavaks olevast kuni kaks korda paksemat asfaldikihti.

Eile Tallinna tehnikakõrgkooli teedeehituse konverentsil osalenud Soome Aalto ülikooli professor Leena-Katariina Korkiala-Tanttu sõnul ei erine Tallinna tänavate probleemid palju Soomes esinevatest, erinevus on mastaapides.

„See ei ole statistiline fakt, aga Eestis paistab olevat kaks peamist probleemi – löök­augud ja kulumise maht. Löökaugud on probleemiks ka Soomes, aga kulumisega nii palju hädasid ei ole,” sõnas ta Eesti Päevalehele. „Tehnoloogia teede ehitamisel on suures plaanis kõikjal sama. Olen kuulnud aga, et asfaldikihi paksus on siin võib-olla umbes pool sellest, mis on Soomes ette nähtud. Kui asfaldikiht on õhem, tuleb teede valmistamisel kasutada palju paremaid materjale.”

Otsigem alternatiive

Nii või teisiti sõltub teede kvaliteet siiski rahast. Üks võimalus kokkuhoidu saavutada on kasutada alternatiivseid materjale. Kokkuhoiust vähem tähtis ei ole Korkiala-Tanttu sõnul keskkonna aspekt.

„Asfaldi ümbertöötlemises on Soome pioneer – ümber töödeldakse kuni 90 protsenti kasutatud asfaldist. Kütmisel tekkivast tuhast kasutatakse Soomes teedeehitusel ära umbes kolmandik,” tõi ta näiteid. Veel kasutavad põhjanaabrid teedeehituses ära vanu rehve, metallitööstuse jääke ja ehitusprahti.

Tallinna tehnikakõrgkooli professori Priit Willbachi arvates on Eesti teedehooldus n-ö graafikust kolm-neli aastat maas. Põhimaanteede katendite vanus on 13 aastat, tugimaanteedel 25 aastat, kohalikel teedel aga üle 30 aasta. Just 30 aastat peaks olema Eestis ühe tee eluiga.

„Eesti valik on olnud teedehoiu süsteemne alarahastamine,” sõnas Willbach. „Kütuseaktsiisi laekumine on 2006. aastaga võrreldes kasvanud 1,5 korda, teedehoius kasutatavad vahendid 1,3 korda.”