Inimõiguste kohus uurib, miks Eestis laste elatisi kuidagi kätte ei saada
Lapse elatisraha täitemenetlust ootavad kohtutäiturite juures rohkem kui 12 000 lahendust.
Praegu suudavad kohtutäiturid aastas
lahendada kõigest 500 menetlust.
Oma õigusi kaitsev kodanik soovib, et riik
pingutaks elatisraha välja nõudes rohkem.
Üks Eesti kodanik on teinud Euroopa inimõiguste kohtule (EIK) avalduse, milles väidab, et tema inimõigusi on rikutud. Rikutud seetõttu, et tema lapse elatisraha kohtumenetlus ja täitemenetlus on kokku kestnud juba üle kümne aasta. Lapse isa ei ole siiani suudetud kohtuotsust täitma panna. EIK on avalduse töösse võtnud. See on juba oluline saavutus, kuna Euroopa kohus võtab töösse ainult 2–3% avaldustest. Enamasti siis, kui avalduste tõttu nähakse riikide õiguskaitsesüsteemide laiemaid probleeme.
EIK on teiste riikide puhul varem otsustanud, et täitemenetluse eest vastutab riik, sest täitemenetlus on kohtupidamise teine etapp ja need kuuluvad kokku. Riik peab seega tagama, et menetlused viiakse lõpuni mõistliku aja jooksul ja tehtud kohtuotsused täidetakse. Kui seda ei tehta, nagu õigusriigis peaks, rikutakse inimõigusi. Eestis on viimastel andmetel laste elatise asjus üle 12 000 pooleli täitemenetluse. Need on kohtu välja nõutud elatised, mida ikkagi ei maksta ja mida nõuavad nüüd kohtutäiturid. Kohtutäiturid suudavad aga lahendada umbes 550 asja aastas.
