Midagi sellist – kurja ja suunatut – ei ole ka mina ammu juba näinud. Isegi Ukraina agressiooni algus ei olnud nii ühemõtteliselt kurb.

Mis siis juhtus?

EKRE teema – see on lai mõiste! – on tekitanud kommentaariumis olukorra, kus lõviosa autoritest õigustas režiimi ja selle liidreid, mis ei ole 2015. aastal enam kuskil maailmas vastuvõetavad. Ja mina ei tea, kas seda tegid ideelised režiimikummardajad või palgalised provokaatorid. Küllap on mõlemaid, aga täna on veel raske hinnata, kelle panus sõnavabaduse vägistamisse on suurem. Me ei näinud põhjust aidata kaasa kurjuse ja provokatsioonide jätkumisele – see kõik ei olnud enam avatud arutelu ega ajaloolise mälu kasutamine.

Kas me piirame nüüd sõnavabadust?

Oleme kommenteerimisvabadusest rääkides alati rõhutanud, et meie jaoks on sõnavabadus oluline, aga sama oluline on lähtuda mängureeglitest ja elementaarsest viisakusest. Sõnavabadus pole nagu kumm, mida igaüks venitab ja siis ootab, et millega see päädib. Meil on õigus otsustada, kuidas kommentaariumis käituda – kas sulgeda kommentaarium, hoida avatuna vaid registreeritud kommentaatoritele või hoida avatud kõikidele. Mulle meeldiks, kui me ei pea piiranguid rakendama, aga mulle ei meeldi, kui sõnavabadus on vihmavari, mille all saab mõtlematult käituda.

Me tahame ajakirjandust tehes inimesi ühendada ja hoida enda juures, et uudiste kõrval on võimalik kollektiivselt arutada. EKRE-teema südamega ja palgatud kommentaatorid tahavad ühiskonda lõhestada.

Meie oleme valmis nende lugude kommentaariumi piirama niikaua kui vajalik.

Hoiame esialgu juuresoleva loo kommentaariumi avatud vaid registreeritud kasutajatele ja vaatame, kas EKRE-teemal sõnavõtjad on õppimisvõimelised või mitte.