Legendaarsel ameerika jalgpalli treeneril Vince Lombardil oli põrgulikult õigus, kui ta ühes mängueelses kõnes kuulutas: „Võitmine on harjumus. Kahjuks ka kaotamine.”

Millegipärast alahinnatakse vaimu osatähtsust, ent võib kujutleda Kalev/Cramo enesekindlust enne finaalseeria esimest mängu: oleme Tartu Rocki eelmised 16 korda loputanud, küll loputame nüüdki.

Võitmine on tõesti harjumus, sest nagu Lombardi veel ütles, leiab võitja alati tee võitmiseks ja kaotaja kaotamiseks. Sellel, mis toimub mängu esimesel poolajal – nii Kalev kui ka Rock korraldasid möödaviskevõistluse –, ei ole lõpptulemuse jaoks tähtsust. Oluline on panna sisse otsustavad visked. Üks pani, teine mitte.

Huvitav, mis juhtuks, kui Rock ühe võidu kätte saaks? Kas tuuled pöörduksid, kui tartlased näeksid, et võita on võimalik? Paraku tuleb võit esmalt kätte saada, aga see pole lihtne, kui oled teinud kaotamisest harjumuse.

• Ikoon Jágr

Teinekord kutsutakse vanameister koondisse ikooniks. Et patsutab riietusruumis noorematele mängijatele õlale, jagab õpetussõnu ja suurendab enesekindlust.

Tšehhi hokikoondise legend Jaromír Jágr (43) on ikoon küll, ent mitte selline, kes patsutab, vaid kes mänge ära teeb. No mis patsutaja? MM-i veerandfinaalis oli Tšehhi Soomega mängides 1 : 2 taga, aga siis viskas Jágr viigivärava, andis resultatiivse söödu ja lõpuks lõi 4.30 enne lõppu otsustava naela Soome kirstu.Hea küll, Wayne Gretzky on aegade parim, aga kas Jágr pole temast järgmine? Või vähemalt üks selle koha kandidaate? Kaks Stanley karikavõitu, olümpiakuld, kaks MM-tiitlit ja seda väikse Tšehhi, mitte suure Kanada koondises. Igatahes Tšehhile tasub pöialt hoida. Jágri pärast.

• Naabritest parem

Eesti kergejõustiku kallal pole põhjust nuriseda. Kahel esimesel Teemantliiga etapil stardib kolm meite oma: Rasmus Mägi, Gerd Kanter ja Martin Kupper. Leedul läheb ka kenasti, neilgi on võistlemas kolm sportlast, kuid Soomel ja Rootsil ainult kaks ja Lätil ei ole ühtegi.