Muidugi on Céline’i meelelaad mulle väga lähedane, eriti see erakordne selgus, millega ta inimesi vaatab. Aga „Siniverd” kirjutades ma ei mõelnud üldse Céline’i peale. Raamatu kirjutamise ajal olin võlutud ümberringi pulbitseva eluenergiast. Sain romaani valmis enne NSVL-i lagunemist, ajal, mil õhus oli läheneva katastroofi, totaalse muutuse ja selle ennustamatute tagajärgede eelaimus, kui nii öelda. Nii et romaani mõjutab pigem ajastu vaim kui kirjanduseeskujud.