VASTU
Kari Käsper, inimõiguslane, TTÜ doktorant
Oleme seda juba kogenud. Andmete lauskogumine on inimõigustega vastuolus ja ähvardab viia totalitarismini.
Kari Käsper

Kümmekond aastat tagasi šokeerisid Euroopat Madridis ja Londonis toimunud terrorirünnakud, mille tulemusel võeti kiiruga vastu lausjälitust võimaldav sideandmete säilitamise direktiiv. Üle-eelmisel aastal tunnistas Euroopa Kohus direktiivi kehtetuks, sest see rikkus põhjendamatult üle 500 miljoni Euroopa Liidu elaniku õigust eraelu kaitsele. Nagu on selgunud, olid Brüsseli terroristid Belgia politseile ammu tuntud kurjategijad, keda juba taga otsiti. Nende konkreetsete isikute jälitamine oli igati õigustatud ja seda ei takistanud ükski inimõigusnorm. Politsei ebaõnnestumise valguses on vale kasutada terrorirünnakuid ettekäändena, et hakata koguma rohkem andmeid meie kõigi liikumise kohta.

Kõigi reisijate andmete kogumine või muul viisil lausjälitus on vastuolus inimõigusi austava demokraatliku riigikorraga. Avatud ja vaba ühiskonna asemel võime eneselegi hoomamatult jõuda totalitaarse riigini, mis saab jälgida kõiki ja kõike. Sellises riigis on kogu võim riigil, mitte rahval. Sellises riigis pole inimesed vabad: nad ei julge olla loovad, mõelda teistest erinevalt ega võtta sõna halva valitsuse kritiseerimiseks.