Teades, et talle isiklikult on see olukord veel kordades raskem kui kõigi meie ülejäänute jaoks, siis ega ma ei lähe mingi sellise küsimusega, et „no mis tunne on?“. See on iseenesest selge. Küll aga kavatsen rääkida sellest, millisena tema näeb järgmisi käike. Sellest sõltub väga palju. Omalt poolt püüan teha kõik selleks, et lahendus, mis iganes see oleks, oleks nii ÜK, Euroopa kui ka Eesti seisukohast võimalikult mõistlik. Kindlasti ei ole kohane hakata britte parastama, neid otsuse pärast karistama. See oleks väga vale emotsioon. Ma saan sellest emotsioonist aru, ma saan paljude inimeste solvumisest aru, aga kui vaatame natuke strateegilisemalt, siis kui ÜK muutuks ka poliitiliselt täiesti saareks, siis see ei oleks meie huvides.

Pikka intervjuud loe homsest Päevalehest!