Ettevõtja ja linnakodaniku vaates on Tallinna linnavalitsuse plaanil laiendada GAG jõuga Kalamajja samasugune ebameeldiv maik nagu varasematel linnahalli hangetel, Tallinna prügimajanduse korraldamisel või mõne muul mõttetul, seadusi eiraval ja/või korruptsiooniga mehkeldaval ettevõtmisel. On ääretult kurb, et oma poliitilise agenda või pähevõetud idee fixe’i teostamiseks vilistatakse linnajuhtimises taas nii seadustele kui ka moraalile. Nüüd juba isegi ühe kooliga seotud asjades.

Mis on tänane seis viimastel kuudel tõstatunud GAG-i teemal? Nii erinevate kohtumiste kui kohtuasjade käigus on kinnitust leidnud fakt, et GAG-i laienemisplaanil on algusest peale olnud üks suur ja fundamentaalne viga – tegu on kitsa ringi otsusega, mille arutelusse ja alternatiivide kaalumisse ei ole seotud isikuid kaasatud. Vähe sellest – plaani realiseeritakse kooli arengukavasse vajalikke muutusi tegemata, linn kooli pidajana ei ole võtnud vastu mistahes vajalikke haldusotsuseid, millega omakorda kaasneksid seadusjärgsed kaasarääkimis- ja vaidlustamisvõimalused. Lastevanemate mõlema hagi puhul on kohtud väitnud, et haldusotsused peaksid olema tehtud või tehtama, kuid hetkel neid veel pole.

Hoolekogu kui kummitempel?

Kohtuasjade tulemina on aga linnavõim ja agar koolijuht asunud siiski kiirkorras JOKK-skeemi vormistama. Koolijuht Hendrik Agur sai üleeile, 31. märtsi pärastlõunal toimuval GAG-i hoolekogu koosolekul heakskiidu paari nädalaga vormistatud kiirparandustele kooli arengukavas, et see vormiliselt vastaks laienemisplaanile. Sisuliselt ei ole aga läbitud arengukava ettevalmistamiseks määratud protseduuri, mis hõlmab ekspertide (kasvatusteadlaste, koolipsühholoogide jne) kaasamist, laiapõhjalist arutelu kooliperega, mõistliku tähtaja andmist arvamuste avaldamiseks jne. Kogu „kaasamine” ja otsustuspädevus on sisuliselt kooli direktoril, kes saab hoolekogusse kuuluvatelt inimeselt seda õnnetut jah-sõna. Seadagi korraldades nii, et uus vilistlaskogu esindaja ei saa hääletada.

Teistpidi on fakt see, et 1015 lapsevanemat ja vilistlast on andnud allkirja ja öelnud selge ei GAG-i lõhkumisele. Aguri sõnul pole see näitaja, kuna näitab ainult 20 protsendi koolilõpetajate suhtumist. Kooli enda vanematekogu poolt korraldatud küsitlus näitas, et enamik lapsevanemaid ei soovi GAG-i laiendamist uude koolihoonesse Vana-Kalamaja 9. Vilistlaskogu juhatus võttis vastu selge seisukoha, et on kategooriliselt vastu GAG-i laiendamisele praeguse plaani kohaselt.

See on normaalne kodanikuühiskonna seisukohtade väljendamine. Kuhu maani veel peab minema? Kas rahvas peab tänavatele tulema? Mida veel kodanikuühiskonnas peab ette võtma? Kui palju saab veel kodanikele näkku sülitada?

Ehitustegevus käib, aga ehitatava hoone projekt ei ole läbinud seadusega kohustuslikku ekspertiisi, enne mida segumasinat nagu ei tohiks käivitada. Töö käib aga kuid. Kas tõesti sadade laste tulevikku ja saatust saab otsustama kahe mehe – Mihhail Kõlvarti ja Hendrik Aguri – isiklike ambitsioonide ja ego tulemus? Kas tõesti ei tee Eesti ühiskond midagi ja laseb ühe poliitiku ja ühe direktori salaplaani ellu viia?

Koolikohtade lisamise jutt ei klapi matemaatiliselt

Kogu senisest diskussioonist ja mitmest päringust hoolimata on täiesti vastuseta kooli laiendamise plaaniga formaalloogiliselt kaasnev probleem: GAG-i ruumipuuduse lahendamisel pakutud viisil tekitatakse veel suurem ruumipuudus või välistatakse paljude GAG-is 6. või 9. klassini õppinud laste võimalus seal õpinguid jätkata. Kui 6. klassi lõpetamise järel ei saa last seaduse järgi minema saata, siis seda vähem mahub õpilasi GAG-i gümnaasiumi. Või tulebki GAG kaheks eraldi kooliks lahutada.

Matemaatika on ju lihtne – nn „ruumikitsikuses” ajaloolisest GAG-i majast viiakse ära 520–540 last Vana-Kalamaja koolimajja. Neile pannakse seal juurde veel uusi lapsi, kuni jõutakse õpilaste arvuni 720–840 vms numbrini. Ja siis peaks see sama laste hulk hakkama kuue aasta jooksul peale kasvama GAG-i vanematesse klassidesse. Vanasse ajaloolisesse koolikompleksi. 2023–2024 õppeaastal peaks nii mahtuma GAG-i ajaloolisesse koolimajja (sealt tänavu ära viidava 520–540 väikese lapse asemele) 720–840 vms suurt. Ja kui keegi ei mahu, tuleb ta koolist ära saata.
Mis on vastus murele, et juba füüsiliselt tuleb sisuliselt vähemalt 33 protsendile lastele öelda GAG-is haridustee lõpetamise soovile vastuseks – „sorry, sa ei mahu”?

Linnaviletsuslik käsitlus: reeglid ja seadused on lollidele?

• Tallinna linna tegevus GAGi ümberkujundamisel on lapsevanemate hinnangul vastuolus mitmete põhikooli ja gümnaasiumi seaduse sätetega ning ka kehtiva GAG-i arengukavaga. Vana-Kalamaja 9 GAG-i bilanssi andmine ning GAG-i põhimääruse muutmine toimusid alles tänavu veebruaris pärast seda, kui GAG-i lapsevanemate esindajad olid pöördunud linnavõimu poole vastavate teabenõuetega ning vaidlustanud halduskohtus 06.02.2017 lammutusloa. Ebaseadusliku tegevuse ja ülekiirustamise ilmekaks näiteks on ka Vana-Kalamaja 9 ehitusprotsess, kus vundamendi rekonstrueerimistööd, lammutustööd ja betoonivalutööd toimusid objektil juba hiljemalt 20.01.2017. Lammutusluba väljastati 06.02.2017 ning ehitusluba pärast kolmetunnist (!) menetlust 03.03.2017, kusjuures selle kõrvaltingimused ei luba ka täna ehitada (seadusjärgne haridusasutuste hoonete kohustuslik projektiekspertiisi nõue, mis siiani on tegemata).

Kogu laiendusega praalimise/plaanimise juures on täiesti unustatud GAG-i praegu kehtiv arengukava, mis näeb ette hoopis vastupidise põhimõtte, öeldes, et GAG-i õpilaste arv on juba praegu liiga suur. GAG juba on Tallinna üldhariduskoolidest (pro)gümnaasiumi osas õpilaste arvu osas suurim kool. Täiendavat kasvuvajadust GAG-i arengukavas ette ei nähta. Vastupidi – õppe- ja kasvatustegevuse juhtimise analüüsis on välja toodud, et parandust vajab suur õpilaste arv koolis ja klassides ning et koolipidaja arvestaks 1. klasside avamisel välja kujunenud kooli omanäolisuse, traditsiooniliste õppesuundade ja ajalooliste hoonete koormustaluvusega.

Vastupidiselt uue täiendava koolihoone kasutuselevõtule rõhutab GAG-i arengukava hoopis järjepidevat tegutsemist senises asupaigas ning kooli ajalugu GAG-i ühe põhiväärtusena. Arengukavas tuuakse välja, et kool on rohkem kui 380 aasta jooksul pidevalt tegutsenud samas paigas. Tegemist on Eesti vanima ja Euroopa ühe vanima järjepidevalt tegutsenud haridusasutusega, mille unikaalsus seisneb kooli vaimsuses ja püsivates väärtustes. Kooli kogukond tunnetab ajaloolises koolis valitsevat erilist õhkkonda. Arengukava rõhutab ka kooli vilistlaskogu ja vanematekogu olulist rolli ja kaasamist, mida antud muudatuste ettevalmistamise puhul ei ole tehtud.

GAG-i plaan ei klapi ka koolivõrgu korrastamise kavaga

Minu meelest on GAG-i ümberkorraldamisel kavandatud viisil toimunud varjatud ning seadusvastane haldusmenetlus ja otsustused ilma kohaste kaalutlusteta. Tallinna linna tegevuses ei ilmne ühtegi sisulist kaalutlust või põhjendust, miks on sedavõrd olulise muudatuse elluviimine vajalik ning miks ei ole arvestatud alternatiivseid võimalusi õppekohtade loomiseks. Tähendanuks see siis täiesti uue kooli loomist Kalamaja piirkonda; olemasoleva ning läheduses paikneva Kalamaja põhikooli laiendamist või 1.–6. klassi asemel 7.–12. klassi kolimist aadressile Vana-Kalamaja 9, mis arvestaks paremini laste ealisi vajadusi.

• Kuigi Tallinna linn on avalikkusele selgitanud, et kavandatavate tegevuste näol on tegemist 24.01.2013 Tallinna linnavolikogu määrusega kehtestatud „Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide võrgu korrastamise kava” elluviimisega, on tegevuse põhisisuks ja tagajärjeks siiski progümnaasiumi loomine GAG-i tänases kompleksis. Paradoks peitub veel selles, et koolivõrgu kava ei näe GAG-i laienduse investeeringut ette. Koolivõrgu kava keskendub üheselt vajadusele põhikoolikohtade järele ning viitab võimalusele ehitada selleks ruume juurde. Põhikooli õpilaskohtade juurde loomise koguinvesteeringuna on linna poolt kavandatud perioodile 2016–2021 umbes viis miljonit eurot ning seejuures ei ole kavandatud ühegi uue kooli(hoone) rajamist. Selliselt on GAG-i laienduse ehitusinvesteering sisuliselt sama, mis on kogu koolivõrgu kava järgne koguinvesteering Tallinnas põhikoolikohtade juurde loomiseks aastatel 2013-2021. Nimetatud investeeringu tulemusena saadakse aga vajaliku 13 000 põhikooli koha asemel 180–190 uut põhikoolikohta ning vajaliku 0 progümnaasiumi koha asemel kuni 500 progümnaasiumi kohta.

Linn lahendab „kangelaslikult” oma loodud probleemi

• Kolimisplaani teise põhjenduse – 1.–6. klassi ruumipuuduse – on tekitanud linn ise, määrates GAG-i juurde esmalt 3. ja seejärel 4. klassikomplekti olukorras, kus Tallinna enda õigusaktide järgi on kõikide Tallinna munitsipaalkoolide teeninduspiirkonnaks kogu Tallinn ning puudub takistus klassikomplektide juurdemääramiseks teistele kesklinnakoolidele.

Eraldi küsimus saab olema see, kuidas tagatakse laienenud GAG-is kehalise kasvatuse tundide andmine, kui uude Vana-Kalamaja koolimajja võimlat kavandatud ei ole. Pole ka teada, kas ja millal see rajatakse. Täna olemasolev GAG-i kompleksis asuv võimla ei saa juba matemaatiliselt mahutada hüppeliselt kasvava kooli suuruse juures kõiki lapsi (kuni 66 klassikomplekti ja kaks kehalise kasvatuse tundi nädalas nõuab iga kooli tunni ajal samaaegselt 4–5 klassi kehalise kasvatuse tunni toimumist). Võimla puudumine uue koolimaja juures on lapsevanemate hinnangul üks põhjustest, miks muudatuste elluviimisel on Tallinna haridusameti huviks nimetada Vana-Kalamaja koolimajas tegutsema hakkavat kooli GAG-iks – kui tegemist on justnagu olemasoleva kooli laiendusega, saaks sellega formaalselt minna mööda põhikooli ja gümnaasiumiseadusest tulenevast nõudest tagada koolis kehalise kasvatuse tundide toimumine.

Nendele, nagu ka paljudele teistele kooli arengu seisukohalt olulistele küsimustele tänaseni vastust ei ole. Samas sõltub eeltoodust olulisel määral see, milline on GAG järgnevatel aastatel, millistest põhimõtetest juhindutakse õppetöös, milline on õppekeskkond ning kas see soodustab ja arvestab lapse arengut.

• Eestis räägitakse palju ju suurte sõnadega heast valitsemisest, heast haldusest ja ka kaasavast ja avatud koolist, mis summeerudes on hea haridusena meie helgema tuleviku vaat et ainus garantii. GAG-i juhtum on ilmekas näide – jutt jutuks, tegudes õilsatele sõnadele sülitatakse. Aselinnapea ja direktori koostoimetamise tulemuseks võib olla aga Tallinna eestikeelse haridussüsteemi tippkoolide käkkikeeramine ja seejuures mitte ainult GAG-i, vaid ka teiste, kes ootavad reas.

• Miks hariduseksperdid on vaiki?

• Ja miks mina pean Eesti vabariigi 100. aastapäeva eel sellise jamaga tegelema?