Matti Maasikas ministrite keeleoskusest: teemade tundmine on tähtsam kui lihvitud keelekasutus
Peamine on, et Eesti esindajad suudavad end arusaadavaks teha. Eesistumismeeskonna soovitus kõigile, kes eesistumisel Eestit esindavad, on alati olnud kasutada inglise keelt, kui ollakse kindel, et suudetakse end arusaadavaks teha. Kui seda kindlust ei ole, tuleb kõnelda eesti keeles, tõlge on tagatud.
Kõigile eesistumisega tegelejaile on pakutud inglise keele ja avaliku esinemise koolitusi. Ministritele seejuures individuaalseid koolitusi. Ülevaade koolitustest on kesksel eesistumismeeskonnal, mitte välisministeeriumil. Minu teada on neid võimalusi aktiivselt kasutatud. Igaüks peab suutma oma oskusi ja taset ise adekvaatselt hinnata. Võtmeküsimus on, kas oled arusaadav, suudad end arusaadavaks teha. Teemade tundmine on tähtsam kui lihvitud keelekasutus. Kui oma ala sisu hästi tunda, siis saab hõlpsamalt harjutada ka neist rääkimist, ka võõrkeeles. Kui su mõte on selge, siis on ka lause selge.
Ministritel, kes Eesti prioriteete Euroopa parlamendi ees tutvustavad, on tavaliselt kümneid eri teemasid, parlamendiliikmed küsivad ka detailseid küsimusi menetluses olevate eelnõude kohta. Mitte keegi ei eelda, et vastaja on kursis kõigi detailidega. Ka mul, kui tutvustasin Eesti plaane 13. juunil kõigile parlamendi komiteeesimeestele, oli kõrval abiline, kes aitas leida abimaterjalidest vastuseid. Mõnd oli vaja, mõnele teadsin ise kohe vastata. Peamine on, et küsija saab vastuse.