Eesti kui eesistuja ettepaneku järgi tuleks olulise digitaalse kohalolekuga ettevõtete kasum masustada nende füüsilisest asukohast olenemata maades, kus nad pidevalt virtuaalselt tegutsevad. Rööbiti sellega arendavad Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Hispaania, keda toetab veel kuus Lõuna- ja Kesk-Euroopa maad, käibe põhjal arvutatava tasandusmaksu ideed. Ilmselt võtavad nad tasandusmaksu kasutusele juhul, kui Eesti ettepanek takerdub.

Praegu internetihiiglastele juriidilist katust pakkuvatel riikidel on maksukorralduse muutmisest rohkem kaotada kui võita.

Takerdumisrisk on tõesti olemas, sest vähemalt seitse maad – Iirimaa, Luksemburg, Küpros, Malta, Rootsi, Taani, Tšehhi ja Suurbritannia – suhtuvad sellesse ettepanekusse skeptiliselt. Osal praegu internetihiiglastele juriidilist katust pakkuvatel riikidel võib olla maksukorralduse muutmisest rohkem kaotada kui võita. Eesti ise kuulub küll nende hulka, kes toetavad põhimõtet, et kasum maksustataks väärtuse loomise riigis, aga näiteks e-residentsuse projekti tõttu võib meiegi valitsuse entusiasm mõnes aspektis kõikuma lüüa.

Pealegi on Eesti olnud Euroopa ettevõtete ühtse tulumaksubaasi (CCCTB) küsimuses seni pigem pidur, kuid praegu oleks üks võimalik lahendusvariant just see, et CCCTB-d rakendataks esmalt digimajanduse ettevõtetele. CCCTB puhul on Eestit häirinud ebaselgus, kas või küsimus, kuidas seda saab ühendada meie eripärase ettevõtete tulumaksu süsteemiga.

Loodame, et digifirmade maksustamise asjus ületatakse aasta-paariga erihuvid, mida on vähemal või suuremal määral kõigil EL-i riikidel, ja meiegi riigieelarve saab sellest kosutust.