Toomas Kruusimägi: inglise keelt ei maksa karta

Küll aga võidelgem puise „estonglishiga”, mida noored omavahel suheldes kasutavad.

Enne kui lapsed õpivad head eesti keelt rääkima, õpivad nad rääkima halba inglise keelt ning selles on süüdi virtuaalkeskkonnad ja ingliskeelne meedia, mida lapsed ühel või teisel viisil tarbivad. Tulemuseks ongi puine „estonglish” – ei kala ega liha –, mida noored omavahel suheldes kasutavad.

Seetõttu nõustungi politoloog Rein Taageperaga (EPL 15.10), et eestlastel on põhjust muretseda eesti keele tuleviku pärast, kuid võrreldes Taageperaga vaatan ma tulevikku palju optimistlikumalt. Kindlasti hakkab inglise keel aina rohkem eesti keelt mõjutama, kuid sellest hoolimata ei libise meil eesti keel suust ning rahvas ei soorita oma keele enesetappu. Isegi kui eesti keel peaks hääbuma, ei saa selles Taagepera moel süüdistada nutitelefone. Eesti keel trükikeelena on oma peaaegu 500-aastase ajaloo jooksul ületanud palju suuremaid ohte kui nutitelefon.