Ukse eliitkooli avab vanemate rahakott, mitte lapse aru

Eesti haridus kihistub. Paremal järjel perede lapsed saavad hariduses edumaa ja neil on paremad võimalused ka edasises elus.

Hariduslikku ebavõrdsust uurinud teadlased, Estonian Business Schooli professor Kaire Põder ja Tallinna ülikooli dotsent Triin Lauri järeldavad, et tugev perekondlik taust – kõrgem haridus, majanduslik jõukus, elukoht kesklinnas või vähemalt selle nii näitamine – suurendab eliitkoolidesse sissesaamise šanssi mitu korda. Sama on järeldatud ka rahvusvahelistes haridusalastes teadustöödes. „Selekteerivate koolide kalduvust niinimetatud koort riisuda ja perekondliku tausta põhiseid erinevusi põlistada kinnitavad ka PISA-andmete põhjal Eestis tehtud uuringud,” lisab Põder.

2005. aastal hoiatas toonane haridusminister Mailis Reps Riigikogu Toimetistes sama probleemi eest. „Meie üleminek turumajandusele on veninud üsna pikaks ning sotsiaalne kihistumine on süvendanud hariduslikku kihistumist, mis omakorda loob pinnase edasiseks ebavõrdsuse arenguks ja ühiskonnast võõrandumiseks,” kirjutas Reps.

Praegu räägib Repsi juhitud haridus- ja teadusministeerium teistsugust juttu. Ise nad haridusliku kihistumise kohta küll andmeid ei kogu, kuid vaatavad PISA testi analüüsi selle kohta, kuidas sotsiaal-majanduslik taust õpilasi mõjutab. „PISA 2015 kohaselt on Eestis see mõju üks väiksemaid maailmas,” selgitab ministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõunik Jelena Zemskova, et probleemi ei ole.

Vastupidi muretule haridusministeeriumile ütlevad teadlased, et kuigi Eesti positsioon on maailmas hea, ei tähenda see, et probleemi pole või sellega ei peaks tegelema. Nende sõnutsi kihistumine kuhjub – praegu saavad noored eliitkoolist edumaa, nõnda ka nende järglased ja nii edasi. Edu kandub põlvkonniti edasi.