Ainar Ruussaar: kartsin abikaasale esialgu öeldagi, et lähen Kohtla-Järvele õpetajaks
„Ei no selge on, et see on tohutu elumuutus mulle, abikaasale ja lastele. Mind ju pole edaspidi suurem osa nädalast kodus. Aga abikaasa reaktsioon oli üllatavalt positiivne,” räägib Ainar Ruussaar (52), kes sellest suvest on Kohtla-Järve riigigümnaasiumis meedia ja kommunikatsiooni õpetaja ja õppetooli juht.
Ruussaare näost kiirgab nakatavat entusiasmi, kui Kohtla-Järvel linnavalitsuse ees kirkadega vehkiva kahe kivist kaevuri (monumendi ametlik pealkiri on siiski „Au tööle!”) jalge ees kokku saame.
„Tead, praegu on entusiasmi ikka väga kõvasti. Olla uues ametis, uues koolis ja teha midagi täiesti uut... Kõige selle peale läheb drive täiega üles,” kirjeldab Ruussaar.
Ruussaar saabus eelmisel päeval pikemalt puhkuselt Iisraelist Gaza sektori lähistelt. Tuli Lähis-Idast otse uude tööpaika. Kõigepealt bussiga, siis rongiga. Seejärel viis tundi lendu ja sinna otsa veel tunnike lendu. Kui Tallinna jõudis, käis kähku duši alt läbi, et bussiga Kohtla-Järvele sõita. „Eks olin eile ikka paras zombi. Aga täna on juba väga okei,” selgitab ta, kui sammume keskväljakult värske gümnaasiumihoone poole. Kohtla-Järve, mis Tallinnast vaadates tundub tihtipeale kõigevägevama unustatud nukker tööstuslinn, kust noored esimesel võimalusel pageda soovivad, on me kohtumisel kuidagi värske ja lahe.