KOLUMN | Villu Arak: opositsioon, auu?? Kooma pole võiduplaan
Kaks peamist valitsusvastast kodanikuliikumist, Kõigi Eesti ning “Jah vabadusele, ei valedele”, on rõhutatult parteiülesed. Igapäevast düstoopilist psühhodraamat tootvad paremäärmuslased ja viimastega BDSM-suhtesse astunud keskpõrandistid tembeldavad neid opositsiooni käsilasteks. Oleks nad vaid seda!
Kodanikuliikumiste parteiväline enesepositsioneering on üllas, tõetruu ja ebaefektiivne. "Tulin ka ütlema, et natsid valitsused - not cool. Näen umbes kümmet tuttavat. Aga ülejäänud?" küsis üks miitinguline Hirvepargis.
Hirvepargi meeleavalduse ühe korraldaja Joonas Kiige sõnul ühendab "Jah vabadusele" lihtsalt inimesi, "kes on mures Eesti saatuse pärast". Normaalsel ajal sellest piisakski: defineeri lai väli, kus murelikud inimesed erakonnalogode ja õhupallideta end väljendada saaksid. See oleks parteiülene, ent ometigi poliitiliselt laetud väli, kus nii parteiagnostikud kui erakondlased saaksid taanduda lihtsalt kodanikeks ja keskenduda erimeelsuste asemel sellele, mis neid ühendab.
1:0 mõnusa lõõgastuse kasuks
