03.11.2019, 19:00

Kui me humanitaaride häält ei kuula, võime lõpetada ummikus

Dokumentaalfilm „Marju Lepajõe. Päevade sõnad” portreteerib andekat tõlkijat ja keeleteadlast.

Indrek Spungin

muusikakriitik

„Marju oskas elada hinnangutevabalt. Ta võttis inimesi nii, nagu nad on,” ütleb Lepajõest dokumentaalfilmi teinud režissöör Vallo Toomla.

FOTO: Foto: Rauno Volmar

Filmi režissööri Vallo Toomlaga räägib filmist, Lepajõest ning sellest, et tõe kuulutajad tuleb kas või risti lüüa, muusik ja filmitegija Indrek Spungin.

Kui Marju kuskil kõnet pidas, rääkis ta alati probleemidest humanitaarias ja kritiseeris sellist turuvarblase hoiakut ühiskonnas, mis peab humanitaare sooja õhu puhujateks, kuna nad käegakatsutavat tulu ei loo ja kasumit ei paisuta.

Selline mõtlemine on kohutavalt petlik. Me elame praegu mitmel tasandil aset leidval murrangulisel ajal. Reaalteadlased ja tehnoloogiameistrid veavad inimkonda etteaimamatus suunas. Paralleelselt on vaja humanitaare, et kõike seda mõtestada ja selgitada, uurida inimeste positsiooni: kes me oleme ja kelleks me võime saada. Humanitaaride häält on vaja osata kuulata ning väärtustada. Muidu võime lõpetada ummikus või katastroofis.

Kommenteeri Loe kommentaare