Uus näitus esitab Eestiga seotud kaubandusliku meresõidu loo keskajast tänapäevani. „Väliskülalistele teeb siinse külastuse atraktiivseks keskaegse kaubalaeva ja tema juurest avastatud leidude eksponeerimine. Teist nii hästi säilinud ja nii suure leiumaterjaliga koge-tüüpi laeva ei ole Euroopas leitud,“ rääkis Dresen. “Jätkuvalt jääb vaatamisväärsuseks ka Tallinna vanalinna koosseisus UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Suure Rannavärava kompleks ise, mis on peale renoveerimist täielikult külastajate käsutuses,“ lisas ta.

Muuseumi taasavamise puhul on ilmunud 222-leheküljeline teos „Paks Margareeta. Värav linna ja sadama vahel“. Raamat käsitleb nii Tallinna linnakindlustuse arengulugu, võttes arvesse muuseumi ehitustöödel ilmnenud arheoloogilisi leide, kui ka meremuuseumi kujunemise lugu Paksus Margareetas. Sarnaselt varasemale annetavad Eesti Meremuuseum ja Äripäev iga raamatu müügist ühe euro Eesti Pimedate Liidule.

Avaõhtul, 29. novembril toimuvad kuraatorekskursioonid, öine ringkäik Urmas Dreseniga ja hommikune päikesetõusu ekskursioon katuseterrassil.

Paksu Margareeta renoveerimine sai teoks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toel Euroopa Regionaalarengu Fondist. Erilahendusi ligipääsetavuse loomiseks toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja EV100.