Igor Gräzin: kriminaalmenetlusõigus vajab reformi. Ei saa olla, et prokuratuur uurib kuritegusid valikuliselt ja süüdimatult
Prokuratuur kasutab kurjasti meie menetlusseaduste vigu ja sõdib selle seaduse korrastamise vastu. See on meie ainus asutus, mille üle puudub mistahes kontroll ja see on õppetund, mis saab siis, kui kontor jääb täitsa omavoliliseks. On aja küsimus, millal selle etteotsa satub juht, kes seda kuritarvitama hakkab.
Lähiminevikust iseloomustavad prokuratuuri tööd sellised kaasused nagu Mary Krossi ilmselt kuritegeliku käitumise andeksandmine, Tartu abilinnapea Kajar Lemberi kiusamine enam kui kahe aasta jooksul, Tartu vallavanemgi sai õiguse alles aastate järel ja Ülenurme abivallavanem uuriti lausa surnuks – 2 nädalat pärast õigeksmõistmist ütles ta süda üles.
Võib välja tuua veel Edgar Savisaare kaasuse venitamise aastate peale, maadevahetuse saaga, Tallinna Sadama loo või Reformierakonna vastu laest võetud "kilekoti-kaasuse", milles erakond grammigi süüdi ei olnud. Lisaks veel Kärdla lennuõnnetus, mis venis neli aastat, aga prokuratuur ei avanud isegi musta kasti, mille olemasolust on kuulnud iga veovoorimees.
Neid asju on kümneid, aga viimatistest rääkideski saab probleemist aru. Mary Krossi kaasus, kus kahtlustataval oli selge riigivastane motiiv, aga jäeti küsimata lihtne küsimus: "Mary, miks sa seda tegid ja kes palus sul seda teha?" Kajar Lemberit kiusates pole märgatud, et ühe juukselõikuse 9-eurone arve pole proportsioonis süüdistusega. Kaks aastat uuriti Kaur Kenderi seksuaalteost, mis on Lumivalgekese muinasjutt võrreldes Eestiski vabalt kättesaadava Markii de Sade’i "Soodoma 120 päevaga".