Ian Buruma: hirmu viirus ehk Ärgem õhutagem viha
1923. aastal hävitas suur maavärin Tokyos mitu linnajagu, mis langesid ennekõike tuleroaks. Levima hakkasid kuuldused, et korealased, kes moodustasid tollal Jaapanis põlatud ja vaese vähemuse, tahavad katastroofist kasu lõigata ja alustada vägivaldset ülestõusu. Isehakanud korrakaitsjad tegid seepeale mõõkade, bambuskeppide ja püssidega lõpu peale kõigile, kes tundusid olevat korealased või nägid sedamoodi välja. Ligi 6000 inimest mõrvati, politsei aga vaatas kõrvale või koguni võttis pogrommist osa.
See pole ainult Jaapani fenomen. Siiani leidub rahvastatud jõuke, kes tapavad ebapopulaarseid vähemusi. Kui hindud hakkasid hiljuti Delhis moslemeid tapma, suhtus India politsei sellesse niisama passiivselt ja lõi isegi kaasa nagu ka Jaapani võimud 1923. aastal. Ka Euroopa ega Ameerika ajaloos ei pea vaatama kaugele tagasi, et leida samasuguseid, kui mitte hullemaid näiteid lintšimisest ja massimõrvadest.
Vähemuste süüdistamine
Irratsionaalne vägivald tuleneb tihti paanikast. Ja paanika tekib tervishoiukriisi või loodusõnnetuse tagajärjel üsna kiiresti. Usaldusväärse avaliku info puudumine viib kergesti vandenõuteooriateni ning kui poliitikud ja meedia neid teadlikult õhutavad, on surmavad tagajärjed kiired tulema.
Jaapani siseministeerium andis 1923. aastal politseinikele korralduse jälgida korealasi, kes näisid plaanitsevat midagi halba. Delhis õhutas valitseva Bharatiya Janata partei (rahvusliku rahvapartei) kohalik poliitik Kapil Mishra inimesi vägivallale. Ta hoiatas, et kui politsei ise moslemite rahumeelset meeleavaldust laiali ei aja, teevad seda tema saadetud jõugud.
Irratsionaalne vägivald tuleneb tihti paanikast. Ent paanika tekib tervishoiukriisi või loodusõnnetuse tagajärjel üsna kiiresti.
Absurdsete väidete levitamine
Siis on meil veel USA president Donald Trump. Tema põhimure viiruse pärast puudutas seni aktsiaturge. Seega oli üks tema esimesi samme süüdistada oma poliitilisi vastaseid epideemia „politiseerimises”. Ilmselgelt pole see just parim viis rahva tõhusaks teavitamiseks, vaid vastupidi, toidab kõikvõimalikke vandenõuteooriaid. Trumpi poeg Donald Jr läks veelgi kaugemale ja väitis, et demokraadid lootvat miljonite ameeriklaste surma, sest see kukutaks tema isa. Vabariiklasest senaator ja võimalik tulevane presidendikandidaat Tom Cotton kordas kummutatud väiteid, et Hiina valitsus olevat valmistanuds COVID-19 biorelvaks.
Kui avalik reaktsioon on liiga valus, üritatakse absurdseid väiteid teinekord siluda. Ent kahju on juba sündinud. Mu New Yorgi sõber märkas hiljuti, kuidas suurt kasvu valge meesterahvas ahistas kaht asiaadi välimusega naist ja väljendas lootust, et nad koroonaviiruse kätte surevad, „nagu me tegime teie inimestega Hiroshimas”.
Õnneks pole massimõrvadest seni teateid tulnud, kuid mõni poliitik käitub juba erakordselt häirivalt.
Vaja on teadust
Sellepärast ei tohikski pidada inimesi, kes lähevad rassilise, poliitilise või usulise ideoloogia nimel teisi tapma, üksikuteks hulludeks. Sellised tüübid nagu Anders Breivik, kes tappis 2011. aasta juulis Norras 77 inimest, et päästa läänt marksistide, multikultuuri esindajate ja moslemite eest, võivad ju olla üksikud hullud. Kuid isikud, kes levitavad neid hulle sütitavaid kuuldusi, vastutavad selle eest vähemalt osalt samuti. Sama käib islamiäärmuslaste kohta, kes kutsuvad pühale sõjale väärastunud uskmatute vastu, aga ka poliitikute kohta, kes väidavad, et ohtlikke haigusi kandvad põgenikud on nende riikidele ohtlikud.
Probleem on selles, et kui tuntud senaatorid ja teised kõrged ametiisikud hakkavad levitama jaburaid vandenõuteooriaid, tunnevad loksuvate kruvidega inimesed, et nad võivad öelda ja teha asju, mida tavaliselt ei tohiks.
Ometi läheb vaja just teadust, mitte palveid, kui tahame kogu maailma ähvardavat tõbe ohjes hoida. Suurte müüride ehitamine või inimeste koonduslaagritesse panek pole üksnes ebahumaanne. Sellest ei ole ka abi. Kuid kui kriisi kasutatakse viha õhutamiseks, võivad sel olla surmavad tagajärjed.
See-eest läheb vaja teadmisi, rahvusvahelist koostööd ja sõnu, mis hirmu jahutavad. Paraku näeme, et paljudes kohtades üle maailma juhtub täpselt vastupidine.
© Project Syndicate 2020