Kas vandenõuteooriad said tõeks?

1) C-vitamiin

"Eeldatav kasu on suurem kui eeldatav kahju," põhjendas Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane, miks kasutada C-vitamiini ja plakveniili.

Teade Saaremaa haiglast tekitas küsimusi neis, kes olid reklaaminud juba mitu kuud C-vitamiini kui imeravi COVID-19 vastu, kuigi seni on sellesse võimalusse suhtutud ülekaaluka umbusuga.

Tegelikult pole umbusk kuidagi kadunud. Saaremaal kasutatakse C-vitamiini, kuna midagi sellest otseselt kaotada ei ole.

Esiteks, C-vitamiin on organismile vajalik. Keegi ei vaidle. Seega oleks seda narr kellelegi keelata.

Internetis levivad "õpetused" on maininud aga C-vitamiini (sh veenisisest) manustamist normist kordades suuremates kogustes, millesarnast nõu tasuks kuulda võtta ainult ametlikest kanalitest või enda perearstilt.

Tuleb rõhutada, et jätkuvalt ei ole C-vitamiini, organismi tugevdamise ja COVID-19 ravi seoseid kinnitavaid uuringuid.

Näiteks on uuringud, mis näitavad, kuidas inimese immuunsüsteem käitub COVID-19 puhul ettearvamatult ning võib liiga jõuliselt reageerides organismi hoopis karuteene teha. Just selliste iseärasuste tõttu ei tõttagi keegi kindla peale väitma, et mingisugune organismi tugevdav mõju kindla peale nakatunut aitaks.

“Kas see (C-vitamiini — ML) immuunsüsteemi toetav efekt peaks COVID-19 puhul aitama, on täiesti dokumenteerimata. Sama hästi võib täiskuu või kirdetuul olla kasuks,” sõnas Põhja meditsiinistaabi juht, Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst Peep Talving ERRile.

Ravimiameti meditsiininõunik, SA Tartu Ülikooli Kliinikum kardioloog Alar Irs ütles Delfile, et kuna tegemist ei ole ohtliku ainega, siis mõnel patsiendil võivad arstid “mingil põhjusel otsustada seda kasutada”. Kuid Irs rõhutab üle kaks nädalat tagasi öeldut: COVID-19 puhul C-vitamiinist kasu usaldusväärselt näidatud ei ole.

2) Koroonaviiruse laborist levimine

Koroonaviiruse kui biorelva vandenõu on kategooriliselt korduvalt ümber lükatud, kuid sel nädalal valas õli tulle CNNi uudis sellest, kuidas USA uurib võimalust, et koroonaviirus SARS-CoV-2 pärines laborist. Kaasa ei aita ka Hiina aina süvenev salatsemine ning välisekspertide tõrjumine.

Selle kõlava pealkirja juurde tuleb rõhutada, et selles samas uudises on kirjas, et USA uurib üleüldse paljusid võimalikke teooriaid koroonaviiruse leviku kohta.

Samuti “laborist pärinemine” ei tähenda siinjuhul viiruse tehislikku loomist laboris. Uuritakse võimalust, et keegi võis laboris viiruseid uurides nakatuda õnnetuse või hooletuse tõttu ning seejärel nakatada teisi. Ka sellisel juhul oleks viirus de facto endiselt looduslikku päritolu.

Endiselt on teadlased üsna veendunud, et SARS-CoV-2 pärineb loodusest.

Hiina salatsemine on aga ilmselt seotud võimalike möödapanekutega viiruse leviku tõkestamisel või varjatud detailidega viiruse tegeliku ulatuse kohta Hiinas.

3) Mida tähendab "surnud koroonaviiruse tagajärjel"?

Irja Lutsar valitsuse pressikonverentsil.

Vandenõuteoreetikute seas levib ka uudis, mida ei ole võimalik ümber lükata, sest see vastab tõele. Viroloog Irja Lutsar ütles avalikul pressikonverentsil: “Väga raske on praegu öelda kas nad on surnud COVID-isse või COVID-iga, see vajab veel edasisi uuringuid.“

Seega peab paika väide, et iga Eestis registreeritud koroonaviiruse surma puhul ei pruugi olla kõige peamine süüdlane koroonaviirus.

Küll aga sotsiaalmeedias ja kommentaariumites näha mõtteavaldusi, justkui see tähendaks, et COVID-19 on kuidagi vähem ohtlik või ENAMIK koroonaviirusest tingitud surma põhjuseid oleks seetõttu ümber lükatud.

On arusaamatu, kust selline loogikahüpe tuleb sest mingit alust selle väitmiseks ei ole.

Esiteks on selgeid näiteid ka Eesti juhtumitest, kus COVID-19 otseselt tapab inimese, kel eelnevalt ohtlikud kroonilised haigused puuduvad (v.a kerge astma, mis ilmselgelt siin juhtumis peamine surma põhjus ei olnud).

See, et täpne surma põhjus võib olla ebamäärane või tingitud mitme tüsistuse koosmõjust, on viirushaiguste puhul normaalne.

Erinevates riikides põhineb COVID-19 surmade arvestus ja ka vastav statistika erinevatel alustel. Eestis loetakse COVID-19 surmaks kõik surmad, kus on teada, et inimene oli saanud COVID-19 kinnitava diagnoosi või ka juhtudel, kui diagnoos kinnitati surmajärgselt, ning COVID-19 nakkust saab seostada surma põhjusega.

Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai selgitab:

  • COVID-19 põhjustatud surmaks saab üldiselt lugeda juhtumit, mil inimesel olid selgelt avaldunud SARS-CoV-2 viirusele iseloomulikud haigustunnused, sh äge viiruslik pneumoonia ja raske hingamispuudulikkus, mis viis surma tekkimiseni.
  • COVID-19 diagnoosiga kaasnenud surmaks saab üldiselt lugeda juhtumit, mil inimesel oli kinnitunud COVOD-19 diagnoos, kuid surm saabus mõne muu juhtiva patoloogia tõttu — infarkt, eelneva kroonilise haiguse ägenemine, sh nt organpuudulikkus jms.


Viirushaiguste puhul vahet teha, mis oli surma täpne põhjus, on üleüldse keeruline kana-muna küsimus. Varasema kroonilise haiguse tõttu võib olla suurem risk nakatuda. Samal ajal pärast viirushaigusesse nakatumist on omakorda oht omakorda krooniliste haiguste ägenemiseks ja nende haiguste raskekujuliseks avaldumiseks.

On palju, mida endiselt COVID-19 kohta ei teata. Seetõttu on ka võimatu hinnata, kui palju Eestis surnud inimestest oleks lähiajal hukkunud ka ilma nakatumiseta. Samal ajal pole vastava info puudumisel mingisugustki alust väita, et see number oleks seetõttu automaatselt märkimisväärne ning koroonaviiruse oht oleks alusetu.

Väide, et viirused on vaid joonistused, teeb viroloogi nõutuks

Veterniaaria haridusega mees väitis, et viiruseid pole olemas. Sajad uskusid.

Kodanik sotsiaalmeedias ütles, et viiruseid pole olemas ning legitimiseeris enda väiteid maaülikooli kraadiga veterinaaria erialal. Pseudoteaduslik postitus oli jõudnud kümnete tuhandete silmapaarideni ning oli saanud sadu jagamisi inimestelt, kes ilmselget vale ka uskusid.

“Sellele on isegi imelik vastata,” jäi Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits esialgu nõutuks.

Lühidalt selgitas “meditsiinilise taustaga” (nii teda postituse jagajad tituleerisid) Arvo järgnevat:

  • Viroloogia põhineb valedel. Viiruseid pole olemas. Viirus on müüt. Viirust pole kunagi pildistatud ning keegi pole neid kunagi näinud. Kõik kujutised viirustest on vaid käsu peale tellitud joonistused. Viirused tekkisid alles koos mikrolaine uuringute ja mobiilimastidega.
  • Viirused on olemas, tegu on planeedil enimlevinud bioloogise üksusega, mis oli siin juba ammu-ammu enne kaasaja inimest. Näiteid pandeemiatest leiab läbivalt kõikidest inimkonna ajaloopeatükkidest ning viirushaiguste kohta on näiteid talletatud ka Vana-Egiptuses.
  • Viiruseid on võimalik aatomi asetsemise täpsusega kujutada ja jäädvustada ning dokumentaalseid tõendeid viiruste olemasolu kohta leidub omajagu.
ANDKE MEILE VALEINFOST TEADA!
Näeme, kui kiiresti levib koroonaviirusega seotud valeinfo. See võib levida sotsiaalmeedias, inimeste otsesuhtluses, internetifoorumites või mujal.


Et selle vastu võidelda, palume lugejate abi. Palun andke meile aadressil
teada, kui puutute kokku võimaliku valeinfoga, ja võimaluse korral edastage meile ka kuvatõmmised, veebiaadressid ja muu asjasse puutuv teave.


Oluline: oleme ametlikud Facebooki faktikontrolli partnerid, seega on meil võimalik sotsiaalmeedias valeinfo levikut ka takistada.


Kui faktikontrollija hindab loo võltsinguks, näitab Facebook seda madalamas uudisvoos, vähendades sellega postituse levikut märkimisväärselt. See peatab pettuse leviku ja vähendab seda nägevate inimeste arvu. 
Korduvalt valeuudiseid levitavate veebilehtede ja domeenide levi väheneb ning nende rahateenimise ja reklaamimise võimalused kõrvaldatakse.

Kui postitus on märgitud ebaõigeks, hoiatab Facebook inimesi, kes seda postitust näevad või proovivad postitust jagada, et see on märgitud võltsinguks.

Võitleme üheskoos selle eest, et kriisiolukord leviva väärinfo tõttu meile kõigile veel raskemaks ei muutuks!

Bill Gates ja vaktsiinivandenõude greatest hits

Postitus pärast faktikontrolli.



Delfi faktikontrollijale pakkus suurimat väljakutset tuntud USA vaktsiinivastane aktivist Robert F. Kennedy jr, kelle vandenõuteooriatest nõretav blogipostitus oli siinsete aktivistide poolt eesti keelde tõlgitud ning lõimetes puhta tõena levima läinud.

Pealtnäha usaldusväärsete arvukate viidete lähemal uurimisel selgus, et kasutatud teadustööd ja lingid (mida on sujuvalt segatud vaktsiinivastaste teooriaid sisaldavate viidetega) on küll asjakohased, kuid nende toel tehtud tõlgendused on võhiklikud, eksitavad ja tihti tõele risti-vastupidised. Põhjalikumalt saab faktikontrolliga tutvuda siin.

Mõned tähelepanekud:

  1. Vaktsiinivastaste ja vandenõuteoreetikute levinuim teooria Bill Gatesi kohta on tema soov maailmas populatsiooni vähendada, kasutades vaktsiine. Vandenõuteooria sündis, kui Gates selgitas, kuidas vaktsineerimisel on populatsioonile kaudne mõju. Lühidalt öeldes leiab ta, et tervem ühiskond areneb kiiremini ning arenenud ühiskonnas sünnib vähem lapsi. Pole ühtegi tõendit vaktsiinide salajase steriliseeriva mõju kohta.
  2. Vaktsiinivastased väitsid, et Bill Gatesi rahastatud vaktsiiniprogramm tappis Indias seitse inimest ning tekitas hulgaliselt vigastusi ning Gatesi fondi tegevus keelati riigis. Tegelikult on ametlikult kinitatud, et ükski nimetatud surm polnud seotud vaktsiinidega ning Gatesi fondi ei ole ka riigist välja saadetud.
  3. Väideti, et poliovaktsiinidest on rohkem kahju kui kasu. Reaalsuses on lastehalvatuse juhtumite arv aastas langenud tänu vaktsiinidele sadade tuhandete pealt mõnekümne peale, mis on teaduse üks suurimaid edulugusid viimastel aastakümnetel. Peab paika, et vaktsiinidest levima läinud ja muteerunud viirus teeb nüüd rohkem kahju kui nii-öelda naturaalselt levinud polioviirus. Aga see ongi nii just seepärast, et “loodusliku” polioviiruse levik on suudetud peaaegu täielikult peatada.
  4. Väideti, et ebaõnnestunud uuringu käigus hukkus vaktsiinide tõttu 151 imikut. Viidatud uuringus oli kirjas, et 151 last suri nii vaktsineerimata kontrollgrupis kui malaariavaktsiini saanute seas kokku ning surma põhjuseid oli erinevaid: näiteks uppumine ja peatrauma. Vaktsiini tagajärjel ei surnud nimetatud katses ühtegi last. Samuti võimendas postitus vaktsiiniga kaasnenud ebasoodsate kõrvalnähtude arvu 11 pealt 1049 peale, tõlgendades/lugedes uuringu teksti valesti.
  5. Postituses kritiseeriti Gatesi rahastatud MenAfriVac kampaaniat Sahara-taguses Aafrikas, mille raames töötati välja vaktsiin meningiidi vastu. Väideti, et rasked kõrvalnähud tekkisid selle vaktsiini puhul 50 juhul 500st, mille allikaks oli märgitud suhteliselt suvaline blogipostitus. Ametlikud numbrid viitavad aga, et rasked kõrvalnähud ilmnesid ühel juhul kolme miljoni juhtumi kohta ning fakt on, et MenAfriVac kampaania raames kadus meningiit pea täielikult 15 erinevas riigis.


Pange valmis massihauad ehk karjaimmuunsuse müüt koroonaviiruse pandeemias

Postitus pärast faktikontrolli.


Ka Eestis kulutulena levivas alternatiivmeediauudises väitis Ühendriikide biostatistik Knut Wittkowski, et koroonaviiruse saaks kiirelt seljatada, kui isolatsioon tühistada ja lasta haigus karjaimmuunsuse tekkimiseks valdaval osal ühiskonnast läbi põdeda.

Tegemist polnud otseselt valeväitega, kuid puudu oli sellest teesist tõsiasi, et selline käitumine võib kaasa tuua ka suurel hulgal surmasid ning ajaks umbe meditsiinisüsteemi.

TÜ meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar ütleb, et Wittkowski väide on sisuliselt tõene, ent eirab ühiskonnale vastuvõetavat valuläve.

„Karjaimmuunsuse kohta ma isiklikult ei saa öelda, et see on väga rumal seisukoht. Aga kogu maailm on seekord võtnud selle seisukoha, et surume kurvi alla ja laseme natuke haigusel käia, et meie meditsiinisüsteemid vastu peaks,” kirjeldab Lutsar.

Sama meelt oli ka Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits. ”Karjaimmuunsus Covid-19 läbipõdemise teel on võimalik, kuid kardetavasti saab see toimuda vaid tihedas koostöös surnumatjatega,” ütles ta Saarte Hääles.

Põhjendus: Koroonaviirus pole ohtlik mitte ainult eakatele, vaid viiks piirangute kaotamisel hauda ka hulga muidu tegusaid aga krooniliste haigustega tööealisi inimesi.

„Võib vaadata, kuidas asi Rootsis kulgeb: see on ainus riik, kus on püütud seda rakendada. Kui võrrelda Rootsit ja Norrat — kaks suhteliselt rikast Põhja-Euroopa riiki — siis Rootsil on 90 surma miljoni inimese kohta, Norral 27. Päris neljakordset vahet pole, aga puudus ka pole. Selle näite peal saab vaadata, et sellel on elude hind,” lisas Lutsar.