Valeinfo | Viirus ei levi, sest pole elus? Ei päde.
Kui Austraalias kogus nimetatud video enam kui 175 000 vaatamist, kuni sealne kohalik väljaanne selle sisu faktikontrolliga ümber lükkas (sarnase järeldusega faktikontrolle leiab veelgi), siis Eestis on video umbes kaks korda veel populaarsem.
Maailmas on registreeritud ligemale 2,5 miljonit kooroonaviirusesse nakatunut. Selle taustal, mis on peamine väide selles viraalses hitis?
Videos väidetakse, et viirused ei nakka, kuna nad ei ole elusolendid. Autori väitel on viirushaigus COVID-19 näol tegemist massilise “enesepuhastusega”, mil pole seoseid nakatumisega, vaid kehas olevate mürkainetega. Viirus olevat keemiline “lahus” ning ei ründavat inimese rakke.
See kõik on vale igasuguse vähegi teadusliku mõõdupuu järgi ning video autor ei paku enda väidete kinnituseks ka ülearu tõendeid (lisaks sellele, et ta peab enda IQ-d väga kõrgeks).
- Kas viirus on elus või mitte, ei puutu kuidagi sellesse, kas viirus nakatab või mitte. On neidki, kes arvavad, et viiruseid võikski nimetada elusorganismideks, kuna nad otsivad võimalusi paljunemiseks ning levimiseks. See on pigem üsna filosoofiline küsimus. “Alguses nähti viiruseid kui mürki, hiljem eluvormidena, seejärel kemikaalidega ning praegu on need hall ala elava ja mitteelava vahe peal,” selgitas molekulaarbioloogia professor Luis P. Villareal Austraalia väljaandes AAP. Et viirus on nii-öelda tehniliselt elutu, ei tähenda seda, et sellel ei oleks vaja levimiseks teisi organisme.
- Viirused on rakuliste eluvormide üldlevinud kaaslased: näib, et igal uuritud rakkudest koosneval organismil on olemas oma viirused või vähemalt viirusesarnased geneetilised elemendid. Hiljutised keskkonnauuringud on näidanud, et viirused on kõige levinum bioloogiline üksus planeedil. Öelda, et neid ei eksisteeri väljaspool elusolendeid, on täielik vale.
- Viirused levivad ka väliskeskkonnas ning "ootavad" rakku, mille abil end paljundada. Jõudes näiteks läbi suu, nina, silmade või naha inimese organismi, otsib gripiviirus rakke hingamisteedes või seedekulglas. HI-viirus, mis põhjustab AIDSi, otsib inimeses aga T-rakke. On leitud, et praegu suurimat pahandust põhjustav SARS-CoV-2 viiruse valk seob end inimeses leiduvate nii-öelda ACE2 retseptoritega (rakkude membraanil), mis asetsevad kopsude, arterite, südame, maksa ja siseelundide pinnal.
- “Kuna viirus sinu enda kehas ei levi (levib küll, näiteks mööda hingamisteid - ML), siis pole võimalik sel ka inimeste vahel levida,” väidab video autor. “Seepärast ei saa teil olla nahkhiiregrippi, linnugrippi, ahvigrippi või seagrippi,” lisab ta. See on samuti vale, sest nii sea- kui linnugripp on tõendatult levinud loomadelt inimestele.
- Väita ilma teadusliku tõenduseta, et viirus ei saa levida inimeselt inimesele või loomalt inimesele, on ülekaalukalt vastuolus igasuguse teadusliku kompromissiga ning faktiliselt lihtsalt vale. 25 eksperti Hiinast, Saksamaalt, Jaapanist, Lõuna-Koreast, Nigeeriast, Venemaalt, Singapurist ja USAst andnud maailma terviseorganisatsiooniga (WHO) koostöös veenva ülevaate sellest, et koroonaviirus SARS-CoV-2 on zoonootilist päritolu ehk pärineb loomadel. Loomadelt inimestele levivad viirused on reegel, mitte erand. Ebola, HIV, seagripp ning koroonaviiruste haigused: kõik nad on levinud loomadelt inimestele ning seda on kinnitatud sadade kui mitte tuhandete teadusuuringutega
- Kui viirused ei leviks, oleks hämmastav kokkusattumus, et Eestis on saanud Covid-19 diagnoosi üle saja meditsiinitöötaja, kes on nakatunutega kokku puutunud. Et meditsiinitöötajate seas on haiguse levik suurem kui mis tahes muu ameti puhul, on ilmselge märk sellest, et nakatunutega kokku puutumisel võib ka ise nakatuda.
- Koroonaviirus SARS-CoV2 levib:
- Inimeste vahel, kes on lähikontaktis (vähem kui kaks meetrit).
- Hingamisteedest pärinevate piisakeste kaudu näiteks, kui inimene köhib, aevastab või räägib ning need piisakesed satuvad teise inimese ninna või suhu. Võib juhtuda ka, et sellised piisakesed satuvad organismi sissehingamisel.
- Palju on endiselt ka SARS-CoV2 leviku kohta endiselt teadmata, kuid kindlasti on fakt see, et viirus on võimeline kiiresti levima inimeselt inimesele.
Kuna konkreetne video on levinud sadade tuhandete inimeste seinal ning levitab kahjulikku ja suisa eluohtlikke väiteid ilma igasuguse teadusliku aluseta, märgime informatsiooni valeinfo märkega.
